Koroonaviirusvaktsiini tekitatud antikehad jõuavad ka rinnapiima
Mais tutvustasime uuringut, millest selgus, et koroonaviirusvastase vaktsineerimise järgsed kõrvaltoimed rasedatel üldiselt ei erine mitterasedatel ilmnenud kõrvaltoimetest. Samuti ei viidanud ligikaudu 700 sündinud lapse näitel saadud esialgsed uuringutulemused, et Comirnaty ja Moderna vaktsiinidel oleks raseduse kulule ja sündinud lastele kahjulikke mõjusid.
Kas ja kuidas aga mõjutab ema vaktsineerimine last, kes on veel rinnapiimatoidul?
Meilt on sageli küsitud, kas vaktsiinis olev mRNA või DNA võib sattuda ka rinnapiima ning olla seeläbi lapsele kahjulik. Senistel andmetel, mis põhinevad ajakirjas JAMA Pediatrics avaldatud uuringul, seda ei juhtu: kui analüüsiti rinnaga toitva seitsme naise rinnapiima 24 tunni jooksul pärast vaktsineerimist mRNA vaktsiinidega (Pfizer/BioNTech’i Comirnaty ja Moderna Spikevax), ei olnud vaktsiinis olev viiruse ogavalku kodeeriv mRNA rinnapiimas detekteeritav. Võib eeldada, et ühes vaktsiiniannuses olev mRNA kogus – Moderna Spikevax’is on seda 100 mikrogrammi ehk 0,0001 grammi ning Comirnatys sellest veel kolm korda vähem – on lihtsalt liiga väike, et läbi organismi rinnapiima jõuda. Lisaks tuleb meeles pidada, et isegi kui mRNA peaks lapse makku jõudma, lagundatakse see seal väga kiiresti. Sööme ju igapäevaselt toitu, milles on nii mRNAd kui ka DNA-d ning selle söömine ei põhjusta meil probleeme. Seega, vaktsineerimisega ei kaasne rinnapiimale negatiivset mõju.
Küll aga on üldteada fakt, et vaktsineerimisel võib imetavale emale ning tema lapsele hoopis positiivne mõju olla. Nimelt jõuavad ema veres olevad antikehad vereringe kaudu nii lootesse kui ka piima kaudu rinnapiimatoidul oleva lapse organismi, pakkudes sel viisil kaitset haigustekitajate eest (nn passiivne immuunsus). Platsenta kaudu jõuavad lootesse peamiselt IgG tüüpi antikehad, samas kui rinnapiimas on kõige rohkem IgA tüüpi antikehi. IgG antikehad jäävad lapse organismi ka sünnijärgseteks elukuudeks, kuigi nende tase hakkab pärast sündi siiski kohe langema. IgA antikehad paiknevad aga piima kaudu lapse organismi jõudes valdavalt seede- ja hingamiselundkonna limaskestale ning kuna lapse organism hakkab ise IgA tüüpi antikehi tootma alles ligikaudu nelja nädala vanuses, on piimas olevad antikehad haigustekitajate vastases kaitses väga olulised.
Iisraelis on tehtud uuring, kus vaadeldi Pfizer/BioNTech vaktsiini Comirnaty poolt indutseeritud antikehade hulka rinnapiimas. Andmed koguti 84 last rinnaga toitva naise rinnapiimast, milles olevat ogavalgu vastaste IgG ja IgA antikehade hulka analüüsiti enne ja kuue nädala vältel pärast naiste vaktsineerimist. Uuringu tulemusena leiti, et SARS-CoV-2 spetsiifilisi IgA-tüüpi antikehi leidus kaks nädalat pärast esimest vaktsiiniannust 61,8% ja nädal pärast teist vaktsiiniannust (viis nädalat pärast esimest vaktsiiniannust) 86,1% vaktsineeritute rinnapiimas. IgG tüüpi antikehad ilmusid rinnapiima alles pärast teist vaktsiiniannust. Ka nähti pärast teise vaktsiiniannuse manustamist, et rinnapiimas olevate ogavalgu vastaste antikehade hulk kasvas ligikaudu nädala vältel ning hakkas seejärel langema. Seega näitas uurimus, et SARS-CoV-2 spetsiifilised IgA ja IgG antikehad püsivad vaktsineeritute rinnapiimas vähemalt kuus nädalat pärast vaktsineerimist. Uuring ei anna siiski infot, milline on piimas olevate antikehade võime viirust kahjutustada.
Kokkuvõtvalt võib nende andmete põhjal eeldada, et mRNA-l põhinevad COVID-19 vaktsiinid ei avalda rinnapiimale ega selle kaudu lapsele negatiivset mõju. Küll aga sisaldab vaktsineeritud emade rinnapiim SARS-CoV-2 viirusvastaseid antikehi, mis võivad pakkuda kaitset ka lapsele.
Ülevaate, millised vaktsiinid ja millistes riikides on turule jõudnud, leiab aadressilt https://www.raps.org/news-and-articles/news-articles/2020/3/covid-19-vaccine-tracker. 19.07.2021 seisuga on neid 20.
Muutused kliiniliste uuringute tabelis võrreldes 29.06.2021 seisuga on kollasega esile tõstetud. Rohelisega on esile tõstetud Euroopa Liidu müügiluba omavad vaktsiinid. Halliga on esile tõstetud vaktsiinid, mille arendus on peatatud.
Kasutatud allikad
https://www.raps.org/news-and-articles/news-articles/2020/3/covid-19-vaccine-tracker
https://www.who.int/publications/m/item/draft-landscape-of-covid-19-candidate-vaccines
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5986510/
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31912233/
https://jamanetwork.com/journals/jama/fullarticle/2778766
https://jamanetwork.com/journals/jamapediatrics/fullarticle/2781679