Covid-19 vaktsiinide kõrvaltoimed: esitatud teated Eestis ajavahemikus 12. juuli – 18. juuli 2021
COVID-19 vaktsiinidoose on Terviseameti andmetel Eestis ajavahemikus 27. detsember kuni 19. juuli hommik tehtud 1 060 641. Ravimiametile on sellel perioodil COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 4318 kõrvaltoime teatist (0,42 % vaktsiinidoosidest)
Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud kaebusi, mis ei pruugi olla vaktsiiniga seotud.
See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin.
Üksnes üksikasjalik ja kõikide olemasolevate andmete teaduslik hindamine võimaldab teha järeldusi vaktsiinist saadava kasu ja võimalike riskide kohta.
Avaldame need andmed, et kõikidel oleks juurdepääs teabele, mida kasutame COVID-19 vaktsiinide ohutuse hindamisel. Läbipaistvus on Eesti Ravimiameti üks juhtpõhimõtetest.
Comirnaty – Pfizeri vaktsiin
Eelmisel nädalal saadeti 33 teatist.
Kahes teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust 1,5 kuud ja 5,5 kuud pärast 2. vaktsiiniannust – mõlemad patsiendid haigestusid kerge kuluga COVID-infektsiooni ja said sümptomaatilist ravi kodus.
Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva (mõnel juhul kauem). Lisaks kirjeldati lihasspasme, lihasjäikust, ärevust, masendust, suu limaskesta põletikku, luuvalu, allergia teket mesilase nõelamisele, ninaverejooksu, isutust, näo tundlikkuse häireid, hingamisraskust ja rindkerevalu, reaktsioonikiiruse langust ja imelikku tunnet peas, hägust nägemist, kahelinägemist, südamepekslemist, peapööritust, kurgu ja neelu turset, nohu, kurguvalu, aevastamist, köha, nägemishäiret, segasust, raskusi sõnade meenutamisel, madalat kehatemperatuuri, valgustundlikkust, nägemise halvenemist, kohinat kõrvus.
Töövõimetuslehte vajati 5 juhul.
Spikevax – Moderna vaktsiin
Eelmisel nädalal saadeti 4 teatist.
Teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati sagedase urineerimise teket, köha ja valusid rindkeres.
Töövõimetuslehte vajati 5 juhul.
Vaxzevria – AstraZeneca vaktsiin
Eelmisel nädalal saadeti 5 teatist.
Kahel juhul teatati vaktsiini ebaefektiivsust vastavalt 2 ja 3 kuud pärast 2. vaktsiiniannust – patsiendid haigestusid kerge kuluga COVID-infektsiooni.
Ühel juhul teatati ajuinfarkti tekkest 2 päeva pärast 2.vaktsiiniannuse saamist. Patsiendil esinesid mitmed kaasuvad haigused, mis võisid olla seotud ajuinfarkti tekkega.
Ühes teatistes kirjeldati surmaga lõppenud kopsuarteri tromboosi 5 päeva pärast 2.vaktsiiniannuse saamist. Patsiendil esinesid tromboosi soodustav haigus ning operatsioon pool kuud varem. Patsiendil ei kaasnenud trombotsütopeeniat (vereliistakute vähesus). Patsiendi raviarstid ning Ravimiamet peavad seost vaktsiini ning tekkinud reaktsiooni vahel ebatõenäoliseks.
Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone, lisaks kuulmiserksust, näo ja keele tundlikkust.
Töövõimetuslehte vajati 3 juhul.
Jansseni vaktsiin
Eelmisel nädalal saadeti 7 teatist.
Ühel juhul vajas patsient hospitaliseerimist vasaku kehapoole vahelduva tuimuse ja kõnehäirete tõttu. Võttes arvesse muid kaasnevaid asjaolusid, ei ole seos vaktsiiniga tõenäoline.
Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone ning lisaks haigutamist ja unisust, rahutust, tugevat allergilist reaktsiooni mesilase nõelamise järgselt.
Töövõimetuslehte ei vajatud ühelgi juhul.
Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite võit korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.
Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne.
Kõik vaktsiinid võivad põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad. Ravimiamet tuletab meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena.
Vaata https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiinid-ja-teised-ravimid
Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.
Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada. Samuti suurendavad minestamise ja kukkumise riski kõrge palavik, tasakaaluhäired ja pearinglus. Selliste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleks ka autojuhtimisest hoiduda.
Sihtrühmad, keda kolme COVID-19 vaktsiiniga vaktsineeritakse, on erinevad, mis võib tähendada ka erinevat mõju ja aktiivsust kõrvaltoimetest teatamisel. Eeltoodud numbrite põhjal vaktsiine omavahel võrrelda ei saa.
* vaktsiini ebaefektiivsus tähendab seda, kui inimene nakatub SARS-COV-2 viirusega pärast vaktsineerimiskuuri lõpetamist:
7 päeva pärast Comirnaty (Pfizer) 2.doosi,
14 päeva pärast COVID-19 Vaccine Moderna (Moderna) 2.doosi,
15 päeva pärast VAXZEVRIA (AstraZeneca) 2.doosi.
14 päeva pärast COVID-19 Vaccine Janssen (Janssen) ühte annust
Kõrvaltoimetest teatamine
Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.
Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.
