Eestis SUUR õdede puudus, aga mida teeb riik? Vähendab õdede õppekohtade arv.
Huvi tervishoiuerialade õppimise vastu kasvas ka sel kevadel märgatavalt, kuid endiselt püsib Eestis õdede puudus. Vaatamata suurele nõudlusele ja aina suurenevale huvile võib aga tervishoiukõrgkoolides sel aastal õe eriala õppekohtade arv väheneda, sest haiglate liidu ja ministeeriumitega varem kehtinud konsensuslepe on läbi saanud.
Kõrgkoolid tõdevad, et tervishoiuerialade vastu võis aidata suuremat huvi tekitada ka pandeemia, mis tõi tööjõupuuduse eriti teravalt esile. Nii Tartus kui ka Tallinnas on huvi õe eriala vastu paarisaja avalduse võrra kasvanud, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
“Õe õppekava on alati väga populaarne, seda mitte ainult abiturientide seas, vaid ka nende seas, kes omandavad teist või kolmandat kõrgharidust. Sellel aastal saime tervitada juba 860 sisseastujat,” rääkis Tallinna tervishoiukõrgkooli õppetöö spetsialist Gerdu Jaansalu.
Kuigi eriala on populaarne, jääb õdesid ikka vajaka. Eestis on 1000 elaniku kohta kuus õde, aga Euroopa standardite järgi peaks see olema üheksa.
“Kõrgkoolid on tegelikult öelnud, et meil on ruumi suurendada vastuvõttu ja hetkel ka konkursid näitavad, et huvi on. Hetkel on siiski viis inimest kohale avaldused esitanud, mis tähendab, et huvi on olemas,” ütles Tartu tervishoiukõrgkooli rektor Ulla Preeden.
Et viimastel aastatel pole õdede arv enam vähenenud, mängis olulist rolli 2016. aastal tervishoiukõrgkoolide, haiglate liidu ja kahe ministeeriumi vahel sõlmitud konsensusleppe. See aga lõppes tänavu 1. jaanuariga.
Seega pole enam kokkulepet, kui palju peaksid koolid õdesid aastas vastu võtma. Puudub ka üksmeel praktikate ja nende tasustamise osas.
“See on väga halb, et lepet pole. Kui nüüd olukorrale uuesti peale vaadata, siis võib juhtuda, et talvine vastuvõtt väheneb olulisel määral,” märkis Tallinna tervishoiukõrgkooli rektor Ülle Ernits.
Varem on õe erialale kõrgkoolides olnud kaks vastuvõttu: üks sügisel ja teine aasta lõpus. Talvine lisavastuvõtt on viimastel aastatel suurenenud just konsensusleppe arvelt.
“Puudub selge kindlus, kuidas lähevad edasi partnerid, kuidas toimetab ministeerium, millise vastuvõtuga me saame jätkata,” tõdes Preeden.
Uue konsensusleppe asjus tulid osapooled sotsiaalministeeriumis laua taha juba aasta tagasi, aga üksmeelt siis enam ei saavutatud. Selle üks oluline põhjus oli küsimus, kas praktika läbimise eest tasub kõrgkool või praktikabaas ehk haigla.
“Eelmise konsensusleppe raames võttis haiglate liit kohustuse tagada praktikakohad üliõpilastele ilma lisatasu võtmata kõrgkoolidelt ja seda haiglate liit ka täitis. Aga seekord, kui meil oli laiem ring ümber laua, praktika rahastamises konsensust ei saavutatud,” selgitas sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste.
Kas ja millal uus konsensuslepe sõlmitakse, Paluste öelda ei osanud.
Allikas. Err.ee