Nüüd on ka ravijuhistesse sisse toodud kriteeriumid, mille puhul patsient tuleb kindlasti haiglasse täiendavaks uurimiseks või raviks viia, ütles Tallinna Kiirabi juht Raul Adlas. „Eelmises juhises seda eraldi välja toodud polnudki.“
Adlase sõnul oli viisteist aastat tagasi kiirabis väga palju rohkem arste, kuid täna töötavad seal põhiliselt medõed. „Juhised on selleks, et õde ja parameedik ei eksiks, millise konkreetse diagnoosiga patsient peab minema haiglasse ja mis puhul võib ta jääda perearsti ravile,“ lausus ta.
Adlas ütles, et kui patsiendi terviseprobleemi lahendamiseks ei ole vaja kiirabi, siis saab häirekeskus suunata selle patsiendi perearstile või perearsti nõuandetelefonile.
Samas sõltub olukord võimalustest ja patsiendi vajadustest. “Ilmtingimata ei pea kiirabi välja sõitma igale poole,” lausus ta.
Novembrikuus lähevad uuendamisele ka juhised häirekeskusele. “Seal on arvestatud seda, mida küsida ja mille alusel määrata prioriteeti inimesele, kes ühe või teise trauma või tervisehäirega 112 helistab,” sõnas Adlas.
Kiirabi peaarsti sõnul on tegemist tõsise teadusega ning Eesti juhise tegemisel on lähtutud Skandinaavia uuringute põhjal tekkinud teadmistest.
Tegemist on põhjaliku dokumendiga, mida koostati peaaegu kaks aastat. “See võimaldab seda, et nendele väljakutsetele, kus tõesti selgub, et on oht inimese elule, oleks aja võitmiseks küsimuste hulk minimaalne ja saaks kiirabi võimalikult ruttu välja saata,” sõnas Adlas.
Epideemia tõttu lisandus ohtlike infektsioonide juhend
Adlase sõnul on aastatega kõige sagedamini kiirabis ette tulevate väljakutsete põhjused natukene järjekorda muutnud, kuid üldises plaanis on kaebused jäänud siiski samaks.
Peamiselt kimbutavad inimesi endiselt probleemid vereõhuga, kõhu- ja rindkere valud ja trauma, aga ka vaimse tervisega seotud mured. Tegevusjuhiste struktuur on muutunud aga kaasaegsemaks ning oma mõju on avaldanud ka koroonakriis.
“Epideemia andis selle muutuse, et üks eraldi juhis on selle kohta, kuidas käituda ohtlike infektsioonidega ja mis puudutab kaitsevarustuse teemat,“ lausus ta. „Muu on ikkagi kaasajastatud juhised nii nagu lääne meditsiinidega arenenud riikides. Meditsiin areneb kogu aeg ja seetõttu peab ta olema kaasajastatud keskeltläbi viie-kümne aasta jooksul.”
Kiirabi tegeleb väga tihti ka vaimse tervise probleemidega
Üks konkreetne juhis puudutab Adlase sõnul ka vaimse tervise probleemidega patsientide käsitlemist. Kiirabis ja erakorralises meditsiinis on selliseid patsiente väga suur hulk.”
“Patsiendil võivad olla väga erinevad kaebused, miks ta tervishoidu siseneb ja vahel ta ise ei saagi aru, et tema kõhuvalu või rinnus pistmine on tingitud sellest, et ta ei saa magada,“ lausus ta. „See oma korda sellest, et tal on mingi mure töö juures või muu asi. See kõik on meditsiinis väga seotud.”
“Vaimse tervise probleemid on kiirabis ja erakorralises meditsiinis palju sagedasemad kui arvatakse ja see pole mitte ainult depressioon, vaid igasugused ärevushäired. See rühm on ka täiesti meie oma. Tervishoid on ju patsiendi jaoks ja kui tal on mingi mure, siis meie asi on seda lahendada,” sõnas Adlas, et kedagi hätta ei jäeta.
Täna toimuval konverentsil andsid Eesti Haigekassa ja Eesti Kiirabi Liit riigi kiirabiettevõtetele üle uued tegevusjuhised. Haigekassa tellimusel koostasid enam kui 40 kiirabi eksperti juhised 30 sagedamini kiirabi väljakutse põhjuseks oleva sündroomi teaduspõhiseks käsitluseks kiirabi etapil. Juhised on abiks nii patsiendile abi andmisel kui kiirabi tegevuse kvaliteedi hindamisel. Eelmised sarnased juhised valmisid 2007. aastal samuti haigekassa tellimusel.