Euroopa Komisjon sõlmib BioNTech-Pfizeriga kolmanda lepingu 1,8 miljardi lisadoosi saamiseks
Euroopa Komisjon allkirjastas täna kolmanda lepingu ravimifirmadega BioNTech ja Pfizer, reserveerides kõikide ELi liikmesriikide nimel 1,8 miljardit lisadoosi ajavahemikuks 2021. aasta lõpust kuni 2023. aastani. Leping võimaldab osta 900 miljonit doosi olemasolevat vaktsiini ja viirusevariantidele kohandatud vaktsiini (vajaduse korral ja kui see on heaks kiidetud). Samuti on võimalus osta veel 900 miljonit lisadoosi.
Lepingu kohaselt tuleb vaktsiini toota ELis ja selle olulised komponendid hankida samuti EList. Ühtlasi on selles sätestatud, et vaktsiinitarned ELi on tagatud alates tarnimise algusest 2022. aastal. Uus leping tugevdab ELi vaktsiinitootmisvõimsust, mis lubab aidata teisi turge mujal maailmas.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen sõnas: „Oleme uuele lepingule alla kirjutanud ja see on nüüd jõus. See on hea uudis meie pikaajaliseks võitluseks Euroopa kodanike kaitsmisel viiruse ja selle variantide eest! ELis on tagatud kuni 1,8 miljardi doosi tootmine ja tarnimine. Teiste tootjatega sõlmitavate võimalike lepingute puhul järgitakse sama mudelit, et see tooks kõigile kasu.“
Täna ravimifirmaga BioNTech-Pfizer sõlmitud leping hõlmab laia valikut vaktsiine, mida Euroopas tootma hakatakse. Selleks on juba sõlmitud lepingud ravimifirmadega AstraZeneca, Sanofi-GSK, Janssen Pharmaceutica NV, Curevac ja Moderna ning BioNTech/Pfizer. Komisjon on seni andnud tingimusliku müügiloa vaktsiinidele, mille on välja töötanud BioNTech ja Pfizer, Moderna, AstraZeneca ning Johnson and Johnson. See mitmekesine vaktsiinivalik tagab, et Euroopas on piisavalt vaktsiinidoose, et vaktsineerida kogu elanikkond, sealhulgas uute viirusetüvede vastu.
BioNTech on Saksa ravimifirma, kes teeb koostööd USAs asuva firmaga Pfizer, et töötada välja informatsiooni-RNA (mRNA) molekulidel põhinev vaktsiin. mRNA-l on bioloogias tähtis roll, sest see edastab juhiseid DNAst rakkudesse, kus toimub valkude süntees. Need juhised teevad mRNA-vaktsiinis viirusest kahjutuid fragmente, mida inimorganism kasutab immuunvastuse tekitamiseks haiguse ennetamisel või selle vastu võitlemisel.
Taust
Euroopa Komisjon avaldas 17. juunil Euroopa strateegia COVID-19 vastaste tõhusate ja ohutute vaktsiinide väljatöötamise, tootmise ja kasutuselevõtmise kiirendamiseks. Komisjon saab õiguse osta konkreetse ajavahemiku jooksul kindla arvu vaktsiinidoose ja rahastab selle eest eelostulepingute alusel osa vaktsiinitootjate esialgsetest kuludest.
Praeguste ja uute, immuunvastust vältivate SARS-CoV-2 variantide tõttu peavad komisjon ja liikmesriigid juba ELi vaktsiiniportfelli kuuluvate firmadega läbirääkimisi uute kokkulepete üle, mis võimaldaksid kiiresti osta kohandatud vaktsiine piisavas koguses, et tugevdada ja pikendada immuunsust.
Liikmesriigid võivad uute vaktsiinide ostmiseks kasutada REACT-EU paketti, mis on uue taasterahastu „NextGenerationEU“ üks suuremaid programme, millega jätkatakse ja laiendatakse kriisile reageerimist ja kriisi tagajärgede kõrvaldamist.