EESTI 200 KÜSIB ÕIGUSKANTSLERILT HINNANGUT VÕIMALUSE KOHTA LÕPETADA KESKERAKONNA TEGEVUS
Erakond Eesti 200 saatis täna kirja õiguskantsler Ülle Madisele pöördumisega, milles palub võtta seisukoha Keskerakonna tegevuse lõpetamise kohta lähtuvalt Põhiseaduse §48 sätestatule. Ühtlasi palub Eesti 200 hinnangut vajaduse kohta täiendada kriminaalõigust sätetega erakondade sundlõpetamise küsimuses seoses retsidiivse kuritegeliku käitumise ja korduva kriminaalkorras süüdimõistmise korral.
Pöördumise autori, Eesti 200 juhatuse liikme Marek Reinaasa sõnul ütleb Eesti Vabariigi põhiseadus selgelt, et keelatud on erakonnad, mille tegevus on vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega.
„Paraku otsusti 2014 aastal Reformierakonna, Keskerakonna ja SDE häältega karistusõiguse reformi käigus kaotada erakonna sundlõpetamine kui karistus ning karistada juriidilist isikut vaid rahalise karistusega. Senine olukord näitab ilmekalt, et erakond võib vaatamata määratud karistustele jätkata kuritegelikku käitumist ja isegi korduval süüdimõistmisel, sealhulgas karistatuse ajal jätkata oma kuritegelikku tegevust ning sisuliselt puudub kehtiva seadusandluse alusel võimalus erakondade tegevus sundlõpetada. Tulenevalt sellest palume võtta õiguskantsler Ülle Madisel seisukoht küsimuses, kas karistusõiguse reformi seletuskirjas toodu, et “tõhusalt kohaldatavad alused juriidilise isiku sundlõpetamise kohaldamiseks eksisteerivad väljaspool karistusõigust, ja sundlõpetamine on karistusõigusliku sanktsioonina ülemäärane, on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, teiste seaduste ja üldtunnustatud õigusprintsiipidega,” rõhutas Reinaas.
Reinaasa sõnul ei näita Keskerakonna retsidiivne tegevus sõltumata rahalistest karistustest vaibumise märke ning pigem on senised karistused ja uued kahtlustused süvendanud nii erakonna kui selle liikmete kriminaalset käitumist ning korruptiivseid tegevusi (kuna erakonna rahavajadus on tänu õigusabikuludele kasvanud veelgi).
“Korduv ja retsidiivne kuritegelik käitumine, eriti karistatuse või tingimisi karistuse ajal on füüsiliste isikute süüdimõistmisel raskendav asjaolu, mille puhul määratakse ka rangem karistus. Kui selle paneb aga toime ametiisik, piiratakse või keelatakse isikul sellel tegutsemisalal või ametis tegutsemise õigus. Paraku ei sätesta kehtiv kriminaalõigus sama põhimõtet aga juriidiliste isikute suhtes, mis on ilmselges vastuolus õiguse üldise põhimõttega, et kõik isikud on seaduse ees võrdsed,” märkis Reinaas.
Eesti 200 juhib tähelepanu, et enne 2014. aastal Reformierakonna, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikute poolt tehtud karistusseadustiku muudatust erakondade sundlõpetamise võimalus sanktsioonina kehtis.