Eestis piirkiirust üle 120 km/h tõsta ei saa
Äsja avatud Kose-Võõbu neljarajalisel maanteelõigul on soodsates ilmaoludes lubatud sõita kuni 120 kilomeetrit tunnis. Kuigi tee on hea ja mujal Euroopas on sarnastel teedel ka kõrgemad piirkiirused, siis Eestis transpordiamet piirkiirust sellest kõrgemaks tõsta ei saa ja riik piirangut tõsta ei plaani.
“Uued neljarajalised teed on valdavalt projekteeritud ja ehitatud arvestades maksimaalset lubatud kiirust 120 kilomeetrit tunnis. Eelkõige tuleneb see seadusandja tahtest,” rääkis ERR-ile transpordiameti pressiesindaja Erki Varma.
Täpsemalt on liiklusseaduses öeldud, et olenevalt liiklus- ja teeoludest, ohutusest ja sõiduki kategooriast võib transpordiamet suurendada asulavälisel teel suurimat lubatud sõidukiirust 120 kilomeetrini tunnis. Seda on transpordiamet ka Kose-Võõbu lõigul teinud.
Mujal Euroopas on sarnastel teedel ka kõrgemad kiiruspiirangud – näiteks Leedus kuni 130 kilomeetrit tunnis, Poolas 140 kilomeetrit tunnis ja Saksamaal on teelõike, millel piirkiirus üldse puudub.
Eestis piirkiiruseid tõsta ei plaanita.
“Liiklusohutuse eesmärkide seadmisel võtsime muu hulgas eeskuju riikidest, mis paiknevad Eestiga sarnases kliimavöötmes ja kus liiklusohutuse tase on suhtelist kõrge – Rootsi, Norra, Soome. Nendes riikides ei kehtestata ka ohutusnõuetele vastavalt väljaehitatud kiirteedel piirkiirust 130 kilomeetrit tunnis, kuna suurem sõidukiirus põhjustab rohkem liiklusõnnetusi ning nende tagajärjed on raskemad,” ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
“Piirkiiruste tõstmiseks peaks muutma ka teede parameetreid, mis aga eeldavad senisest suuremaid investeeringuid. Suurema piirkiiruse lubamine eeldab näiteks laiemat tee ristlõiget. See omakorda suuremat transpordimaa vajadust ning suuremat materjalivajadust: liiv, kruus, killustik ja nii edasi. Täna on meie fookus sellel, et ehitada võimalikult kiiresti välja 2+2 maanteed meie kolmes põhisuunas Tallinnast Narva, Tartu ja Pärnu poole,” lisas Aas.
Lisaks märkis Aas, et suurematel kiirustel sõitmine suurendab süsihappegaasi emissioone.
“Näiteks Rootsis on ainuüksi CO2 piiramine põhjuseks, miks osal kiirteede võrgustikul ei rakendata suurimat lubatud sõidukiirust 120 kilomeetrit tunnis, vaid piiratakse seda 110 kilomeetrile tunnis. Sarnase probleemi ees on täna ka need riigid, kus kiirteedel kehtib piirkiirus 130 kilomeetrit tunnis, näiteks Holland. Seal piirati kiirteedel kiirust päevasel ajal 130 kilomeetrilt tunnis 100 kilomeetrile tunnis. Ka Saksamaal arutletakse kiirteedel piirkiiruse kehtestamise üle neil lõikudel, kus see täna ei kehti,” lisas minister.
Samuti viitas minister, et kuna Eesti eesmärk on vähendada liikluses hukkunute arvu 30 inimeseni aastas kolme aasta keskmisena ja kiirusel on liiklusõnnetuste põhjustamisel suur osa, siis tuleks enne piirkiiruse muutmist analüüsida, milline on piirkiiruse tõstmise mõju liiklussurmadele.
Kose-Võõbu neljarajaline teelõik Tallinna-Tartu maanteel avati 2020. aasta augustis. Ligi 28-kilomeetrist teed ehitati pea kolm aastat. See muutis Tallinna-Tartu tee praegusest 3,5 kilomeetrit lühemaks. Lõigul kehtestatud kiirusepiirang 120 kilomeetrit tunnis lühendas Tallinnast Tartusse ja vastupidi sõitu umbes üheksa minuti võrra. Maksma läks tee 88,7 miljonit eurot.
Allikas. Err.ee