Haridus- ja teadusminister Liina Kersna (Reformierakond) tunnistas, et jäi valitsuse istungil teisipäeval koolide edasise avamise küsimuses vähemusse.
“Jah, võib öelda küll, et ma jäin vähemusse,” tõdes Kersna usutluses Vikerraadio saatele “Uudis+”.
“Mina muidugi soovisin seda, et lapsed saaksid järk-järgult minna edasi kooli, minu pakkumine oli, et alates 10. maist saaksid vähemalt 5. ja 6. klass minna kooli ja sealt edasi 17. maist juba ka kõik teised. Aga valitsus otsustas kollektiivselt, et oht on siiski veel liiga kõrge, et täna neid otsuseid langetada. Räägime sellest uuesti nädala pärast,” ütles minister.
Valitsus ei suutnud teisipäeval kokku leppida kõigi laste kooli lubamist ning hakkab teemat uuesti arutama järgmisel nädalal, kui on rohkem teada 3. maist rakendunud leevenduste mõjud.
Kersna sõnul rääkis teadusnõukoja juht Irja Lutsar valitsuse istungil, et kuna koolide avamise aken enne suvevaheaega on jäänud väga väikseks, siis peaks võtma koolidega suurema riski.
“Aga seda riski valitsus võtta ei julgenud,” lausus Kersna. “Ühtepidi on see arusaadav, sest me tõesti oleme näinud, et nakatumiskordaja R on tõustrendis ja meil on ka maakondi, kus R on juba tõusnud üle ühe. Ja samas me näeme ka seda, et elanikkonna riskitaju on vähenenud ja käitumine sarnaneb juba madala riskiperioodi käitumisele.”
Haridus- ja teadusminister ütles, et ka tema peamine argument kõigi laste kooli lubamiseks oli see, et koolivaheaeg läheneb: “Teisi asju me saame avada ka edaspidi, aga koolide puhul iga nädal, mis otsustamist edasi lükkame, on kaotatud kontaktõppe nädal.”
“Loomulikult ma saan aru, et koolide avamine ongi risk. Teadusuuringute põhjal on öeldud, et koolide avamine mõjutab nakatumiskordajat R 0,21 protsenti – me peame sellega arvestama, et see tõesti mõjutab R-i, aga minu hinnangul me peaksime ühiskonnana võtma selle riski, sest distantsõppe mõjud on juba nii suured, et me peaksime iga võimalust, mis meile antakse, kontaktõpet lubama,” lisas Kersna.
Kersna sõnul näitavad rahvusvaheliste uuringute andmed, kui sügav on distantsõppe mõju nii õpilünkade näol kui ka noorte vaimsele tervisele. Samuti kajastavad iganädalased vaimse tervise näitajad distantsõppe tõsist mõju lastele ja noortele, märkis ta.
Minister ütles, et ei ole kaalunud kooliaasta lõpu edasilükkamist, kuna distantsõppe periood on kurnanud nii õpetajaid kui lapsi ja kõik on sellest väsinud.
Kersna sõnul annab julgust avamiseks see, et ligi 74 protsenti õpetajatest, kes on soovinud ennast vaktsineerida, on saanud kaks doosi ja ligi 100 protsenti soovinutest esimese doosi.
