Valitsus jätkas riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise arutelusid ja otsustas, et ministeeriumitel tuleb kiirendada perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste jäägi kasutusele võtmist.
“Peame ületama pandeemia tekitatud majanduslanguse ja samal ajal liikuma riigi rahanduse tasakaalu poole,” ütles peaminister Kaja Kallas. “Nii eelmise perioodi jäägi kui ka uute Euroopa Liidu vahendite kiirem kasutusele võtmine on hädavajalik Eesti majanduse arenguks ja inimeste sissetulekute tõstmiseks.”
“Eelarve puudujääk paneb järgmistel aastatel piirid maksuraha kasutamisele, ent lähiaastatel on meil võimalik investeerida rekordiliselt euroraha, mis kõik peab minema uue kasvu ja suurte muutuste läbi viimise jaoks,” ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. “Täna vaatasime kriitiliselt üle juba lõppenud eurorahade eelarve seisu. Seal ootab endiselt Eesti real kasutamist sadu miljoneid. Aasta lõpuks peab seis olema oluliselt parem.”
Perioodi 2014-2020 välistoetustest rahastatud projektide elluviimine kestab veel kuni 2023. aasta lõpuni. Euroopa Komisjoni arvepidamise järgi oli Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas märtsi lõpu seisuga väljamaksetega 63,1 protsendiga neljandal kohal. Siiski on võimalik teha pingutusi, et toetusi kiiremini ja suuremas mahus kasutusele võtta.
“Majandus- ja taristuministri valdkonnas ootavad väljamakseid ja lepinguid olulised projektid, mille kiirendamiseks teeme kõik võimaliku. Ühe fookusena jätkuvad väljamaksed korterelamute energiatõhususe tõstmiseks tehtavatele rekonstrueerimistöödele erinevates Eesti paikades, et aidata kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele ja muuta hoonete küttekulud ligi poole väiksemaks,” ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Nende meetmete puhul, mille toetuste väljamaksed jäävad alla 75 protsendi eelarvest, tuleb teistel ministeeriumitel esitada rahandusministeeriumile 6. maiks täpne tegevuskava väljamaksete kiirendamise ja toetuste kohustustega katmise kohta. Kokku oli 2014-2020 Eestil struktuurvahendeid üle 3,5 miljardi euro, millest praeguseks on kohustustega katmata 279,3 miljonit. Selle aasta eesmärk on jõuda selleni, et 97 protsendi ulatuses oleks euroraha ära määratud ja vähemalt 75 protsenti oleks ka välja makstud.
Lisaks arutas valitsus täna võimalikke reforme ja kokkuhoiukohti, mis aitaksid eelarvestrateegias 2022-2025 valitsussektori eelarvepositsiooni parandada. “Riigieelarve pingeline seis on heaks motivaatoriks efektiivsema toimetamise ja kulude kokkuhoiu võimaluste leidmiseks,” ütles Keit Pentus-Rosimannus.
Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumite plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks.
Otsustes lähtub valitsus oma prioriteetidest – kiire COVID-19 pandeemiast väljumine, inimeste vaimse ja füüsilise tervise toetamine, rahanduslik jätkusuutlikkus, haridus ja innovatsioon, rohemajandus, välispoliitiline aktiivsus, riigikaitse ja piirkondlike erinevuste vähendamine.
Eelarvestrateegia kinnitab ning 2022. aasta riigieelarve kiidab heaks valitsus hiljemalt 30. aprillil. Riigieelarve eelnõu arutab valitsus edasi sügisel enne selle riigikogule esitamist.
Eelarvestrateegia arutelud jätkuvad järgmisel nädalal.