Üht patsienti kolmest kiirabi enam haiglasse toimetada ei jõudnud. Ta suri sealsamas Mulgi Häärberi nime kandvas erahooldekodus. Lahkunu oli pandud oma voodisse nii, et ta ei välja ega pääse ega kukuks, oli voodi ette lükatud diivan.
Teise patsiendi madrats oli tõmmatud põrandale ja hoolealune sellele lamama pandud. Niimoodi lamades ei suuda nõrgaks jäänud inimene end püsti ajada ning pole kukkumisohtu. Haigele oli jäetud klaasist aknalauale, kuid sinna ei oleks ta ulatunud.
Loe ka Laps: Viisin Halliste hooldekodusse oma terve ema, 16 päeva hiljem sain ta surnult tagasi.
Tema ja veel ühe hooldekodu elaniku viisid kiirabitöötajad Viljandi haiglasse. Üks neist patsientidest suri reedel ja teine nädalavahetusel.
Haigla nägi ohtu inimeste tervisele
Viljandi haigla arstide fikseerisid nende juurde jõudmiseks on tervisekahjustusi, mis olid sellest põhjustatud, et inimesed olid olnud nõuetekohaselt hooldamata. Näiteks tuvastamise haiglasse jõudnutel lamatiseeritud ja vedelikupuudus. Viljandi haigla tegi reedel juhtunu kohta politsei avalduse, sest nägi suurt ohtu Mulgi Häärberis viibis elanike tervislikule seisundile ja võimalikule inimõiguste rikkumisele.
Haigla jäi politseisse pöördumist kommenteerides väga napisõnaliseks. Haigla juhatuse esimees Priit Tampere vast kirjalikult, et haigla käitub alati vastutustundlikult. «See on meie tavaprotseduur, kui näeme ohtu inimeste tervisele, puudutab see siis vigastusi, vägivallakahtlusi või lastega seotud koduseid probleeme,» selgitas Tampere. «Me oleme alati selle eest väljas, et patsientide heaolu eest seista.»
Prokuratuur on juba alustanud kriminaalmenetluse paragrahvi alusel, mis käsitleb vabaduse võtmist seadusliku aluseta. Politseile tehtud kuriteokaebuses seisab, et 4. märtsil tuvastas eakatekodu kontrollitud meditsiinitöötaja, et selle koridoride vaheuksed ja klientide tubade uksed on lukustatud nii, et kliendil ei olnud võimalik neid ise avada ja soovi või hädavajaduse korral toast lahkuda. Sellega oli võetud eakatekodus viibivate klientide vabaduse seadusliku aluseta.
Prokuratuuri pressiesindaja Maria Gonjak ütles, et kriminaalmenetluse käigus kontrollitakse kõiki asjaoluid, sealhulgas seda, kui asutuse ja selle tegevust või tegevust, näiteks kellelegi põhjustatud tervisekahjustus või keegi jääb vajaliku abita.
Hooldekodu peab süüdistusi lausvaleks
Erahooldekodu Mulgi Häärber juhatuse liige Raivo Tõnismaa eitab väidet, justkui oleksid 44 hoolealust olnud majas hooldajateta, ning nimetab jutte kehvast hooldusest lausvaleks, mille eesmärk olevat erahooldekodu kompromiteerida. Sakalale väideti Hallistest, et eelmisel nädalal oli hooldekodus päevi, mil tööl oli vaid üks inimene.
Hooldekodu juht Merle Palk tunnistas, et tõepoolest suri neljapäeval üks hoolealune ja kaks viidi haiglasse, kuid hooldekodu juhid pole nõus väitega, et inimesed olid hooldamata.
Raivo Tõnismaa hinnangul on see erafirma räige mustamine. «Kellelgi on suur huvi tegelda väärinfo jagamisega, aga millegipärast mitte oma nime all,» sõnas ta. «Eks meiegi pea käsile võtma meetmed, et väärinfo jagajad vastutusele võetaks. Kuidas on kellelgi võimalik väita, et hooldekodus jäetakse hoolealused omapead ja hooldajad ei ole kohal? Sellistele väljamõeldud valedele ei olegi kommentaare.»
Mulgi Häärberi hooldajad teevad Tõnismaa väitel oma tööd väga korrektselt ja suure hoolivusega. Ta tõstis eraldi esile juhataja Merle Palki ja tema panust koroonalainega hakkamasaamiseks.
Sakala vestles kolme Mulgi Häärberi töötajaga ning nendest vestlustest ei ilmnenud, et hooldekodus oleks viimase paari nädala jooksul olnud hetki, mil majas poleks olnud ühtegi hooldajat. Oli küll päevi, mil tööga pidi hakkama saama üks inimene. Tavaliselt on hooldekodus öösiti valves üks hooldaja ning päeval töötab korraga kaks inimest.
Eelmisel nädalal aga töötajad tervenesid ning neljapäeval oli terviseameti andmetel jäänud veel vaid üks töötaja, kes koroonaviiruse tõttu ei tohtinud tööle minna.
Maakonna suurim koroonakolle
Mulgi Häärberist kujunes märtsi algul maakonna suurim koroonakolle, kus nüüdseks on positiivse proovi andnud 43 inimest. Nakatunute seas on 36 klienti ja seitse töötajat, kusjuures märtsi alguseks oligi terviseameti andmetel hooldekodus seitse töötajat.
Terviseameti lõuna regiooni juhi Tiia Luhti seletusel ametnikud käinud hooldekodus neljal korral ja nakkustõrje meetmete järgimisel olukorra paremaks läinud. Viimane ringkäik majas oli 15. märtsil ja muul viisil edastanud siis juhatajale tähelepanelik kliendi hooldamise kohta, täpsemalt juhiti tähelepanu hoolealuste puhtusele ja vedelikutarbimisele. Samas rõhutas Luht, et terviseameti ülesanne on valmis, et nakkustõrje abil täidetakse.
Haigestunud töötajatest loodud lünka aitasid täita vabatahtlikud, keda oli neli.
Hooldekodu juhataja Merle Palk põdes ka ise märtsis koroonaviiruse põhjustatud läbi. Ta ütles, et hooldekodus keeldusid paljud kliendid ja töötajad vaktsiinist, lisaks lisas, et viiruse antikehad saadaksegi nüüd haigust läbi põdedes.
Allikas. Sakala
