Lisaeelarve projekt, mis riigikogu ette jõudis, on valminud valitsuse ministrite ja kõigi ministeeriumite ühises arutelus ja koostöös ühtse eesmärgi nimel – tagada kriitilisematele valdkondadele tugi ja lahendused, et leevendada tervishoiukriisi mõjusid Eestimaa inimestele ja majandusele ning tagada jätkusuutlikkus kriisist väljumiseks.
Eesti on eelmisest nädalast alates sisuliselt lukus ning tervishoiukriisist tulenevat olukorda on retooriliselt kõrvutatud sõjaga. Võrdlus on eluline. See, mis toimub praegu haiglates, on meditsiinitöötajate sõda koroonaviiruse vastu. See, mida elavad läbi koroonaviirusega nakatunud inimesed, on lahing oma tervise ja raskemal juhul elu eest. See, mida kogevad oma töökoha kaotanud või ettevõtte püsimajäämise pärast muretsevad Eestimaa inimesed, on võitlus pinnale püsimajäämise eest. Meil on käsil sõda koroonaviirusega, mis nõutab endale ohvreid nii haiglapalatites kui ka majanduse, hariduse ja sotsiaalkaitse vallas.
Kriisist välja tulekuks on meil vaja tagada meditsiinisüsteemi vastupidamine, tuua alla nakatumiskõver, tagada ulatuslik vaktsineerimine ja leevendada ühiskonna lukku keeramise mõjusid meie inimestele ja ettevõtetele.
Lisaeelarve maht on 641 miljonit eurot. Toetusmeetmed on otseselt kriisiga seotud, ajaliselt piiratud, ajutise iseloomuga, kiiret mõju avaldavad ning ei paisuta püsivalt riigieelarve kulusid.
Meditsiinisüsteemi vastupidamise tagamine ja vaktsineerimine
Nakkuse levik on Eestis kõrge ning seda eeskätt eriti nakkava ja agressiivse viirustüve B1.1.7 ehk rahvakeeli Briti tüve tõttu, mis terviseameti värskeimal hinnangul moodustab Eestis juba 70 protsenti juhtumitest. Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et see tüvi kasvatab oma levikut igal nädalal pea kahekordselt ning enamikus Euroopa riikides on Briti tüvi saanud valdavaks. Kohe, kui valitsuseni jõudis esimene info selle tüve laiast levikust, otsustasime Eesti ühiskonna lukku panna.
Põhiraskuse peavad välja kandma meie haiglad. Hädaolukorra meditsiinijuhi Urmas Sule hinnangul on hetkel haiglate ravivõimekuse planeerimine pandeemia tingimustes tasemel P4+, mis sisuliselt tähendab, et uusi voodikohti suudetakse avada plaaniliste ravikohtade arvelt. Haiglaravil on praegu suurusjärk 700 koroonapatsienti, neist intensiivravis eilse seisuga 66 ja juhitaval hingamisel 48. Kehtivate rangete piirangute mõju saabumiseks kulub mitu nädalat ning haiglaravi vajajate tipp võib veel olla ees.
Kogu Euroopal on käimas võidujooks ajaga – kas jõuame vaktsineerida piisavalt paljusid inimesi või toob uus Briti tüvi veel tõsisema nakatumiste laine. Eesti vaktsineerimisvõimekus on hea – manustatud vaktsiinide koguarv ületas juba ümmargused 200 000, vaktsineerimisi on tehtud suurusjärgus 150 000 eestimaalasele ning vaktsiinikuur on kahe doosiga lõpule viidud ligi 54 000 eestimaalasel. Riskirühma ning eesliinitöötajate vaktsineerimine on juba andmas tulemusi – puhangud hooldekodudes ning meditsiinitöötajate haigestumised on oluliselt vähenenud.
Vaktsineerimise valdkonnas on praegu meie üks suurimaid väljakutseid vaktsiinide kättesaadavuse vähesus. Tarned on olnud heitlikud ning vaktsineerimise tempo määrab suures pildis vaktsiinide üle-euroopaline defitsiit. Veel ei saa me pakkuda vaktsiini kõigile, kes soovivad. Esmajärjekorras anname prioriteedi riskirühmadele ja eesliinitöötajatele. Töötame vaktsiinitarnete suurendamise nimel.
Lisaeelarvega toetame kriisi kõige vahetumat eesliini ehk tervishoidu enam kui 150 miljoniga. Lisaraha läheb haiglatele erakorraliste kriisikulude katteks, koroonaviiruse testimiseks, vaktsiinide ostuks ja vaktsineerimise korraldamiseks, COVID-19 ravimite ja raviks vajalike meditsiiniseadmete hankimiseks, infotehnoloogiliste lahenduste arendamiseks ja ülalpidamiseks, haigekassa reservkapitali taastamiseks, terviseametile kriisijuhtimise kulude katteks ning ühiskonna teadlikkuse tõstmiseks vajalikeks teavitustegevusteks. Samuti pikendame haiguspäevade hüvitamist alates teisest haiguspäevast kuni 2021. aasta lõpuni.
Kriisi mõjude leevendamine
Tervishoiukriis on tekitanud märkimisväärseid ja enneolematuid väljakutseid tervishoiu kõrval ka meie sotsiaalkaitse- ja haridussüsteemile, meie inimeste sissetulekutele ja ettevõtete elujõule. Suur osa nendest raskustest tulenevad kriisiolukorrast ning võiksid koroonaviiruse taandumise korral kaduda. Samuti ei ole kriis räsinud kõiki eluvaldkondi. Seega peavad uued riigipoolsed abimeetmed olema lühiajalised, kuid õigesti ja täpselt sihitud.
Eesti avatud ja ekspordile orienteeritud majanduse lühiajalist väljavaadet raskendavad kaks tegurit. Esiteks, meie majanduse käekäik sõltub suurel määral meie lähinaabrite ja teiste oluliste kaubanduspartnerite käekäigust. Mitmete nende riikide hiljutised otsused karmistada erinevaid koroonaviiruse tõkestamiseks seatud piiranguid toovad kaasa vähenenud nõudluse Eesti kaupade ja teenuste vastu. Teiseks, meie siseturule orienteeritud majandusharude, eriti mitmesuguste kontaktsete teenuste pakkujate käekäik sõltub paljuski meie enda ühiskonna avatusest.
Olles koroonaviiruse leviku peatamiseks Eesti ühiskonna lukku pannud ja mitmeid vabadusi oluliselt piiranud, tuleb riigil sarnaselt eelmisele kevadele ulatada majanduslik abikäsi. Mitmed olulised majandusharud on tänaseks jõudnud üldjoontes tagasi oma kriisieelsele tasemele ja mitmed valdkonnad (näiteks info ja side ja jaekaubandus) on isegi saavutanud muljetavaldava kasvu. Samas on sektoreid, mille taastumine olnud tagasihoidlik või suisa puudlik ning mida uued ajutised piirangud taas pärsivad. See käib eelkõige majutuse ja toitlustuse, reisijateveo, meelelahutuse ja osa kaubanduse kohta, kuid leidub veelgi ettevõtteid teistest ja seotud valdkondadest, mis kannatavad üldise tarbimise vähenemise tõttu.
Konkreetsete prognooside tegemine on tänases keskkonnas jätkuvalt keeruline, kuid peame lähtuma eeldusest, et raskused on ajutised. Vaatamata erinevatele uutele piirangutele ja nende lühiajalisele negatiivsele majandusmõjule, võib värske Euroopa Keskpanga prognoosi kohaselt sel aastal oodata euroala majanduse neljaprotsendilist kasvu. Samuti on paranenud majanduse väljavaated mujal maailmas, eelkõige USAs. Nende optimistlike väljavaadete üheks aluseks on kindlustunne, et vaktsiinid toimivad, ning eeldus, et need jõuavad inimesteni võimalikult kiiresti. Kui need üldised eeldused lõpuks realiseeruvad, peaks aasta teise poole arengud olema juba üsna positiivsed. Seetõttu vajavad Eesti ettevõtted ja inimesed tuge just nüüd ja võimalikult ruttu.
Töötasu hüvitise maksmiseks eraldame lisaeelarvega täiendavad 102,2 miljonit eurot, et säilitada töökohti ja majanduslikku toimetulekut.
Turismisektorile, näiteks majutus-, spaa- ja toitlustussektorile, kelle tegevus oli piirangutega suuresti peatatud, aga säilisid igakuised suured püsikulud, plaanime lisaeelarves täiendavad 25 miljonit eurot. Lisaks toetab riik täiendava 19 miljoni euroga püsikulude osalist katmist ka nendel ettevõtjatel, kelle tegevus on valitsuse korraldusega alates märtsikuust oluliselt piiratud. Toetuse eesmärk on, et ettevõtted oleksid pärast piirangute lõppemist võimelised oma uksed taas avama, äri taaskäivitama ja töökohad säilitama.
Kultuuri- ja spordivaldkonnale on lisaeelarves plaanis toetust ühtekokku 42 miljonit eurot, millest 38 miljonit läheb kriisis kannatanud vabakutseliste loovisikute, kultuurikorraldajate, kinode ja filmilevitajate toetamiseks ning neli miljonit eurot spordi programmi spordiobjektide, spordialaliitude, spordiklubide, treenerite ning kultuuri- ja spordiürituste toetamiseks.
Haridusvaldkonna eesmärkidele on lisaeelarvest kavandatud 14,4 miljonit eurot, millest suur osa on mõeldud laste ja noorte õpilünkade tasandamiseks ning vaimse tervise toetamiseks. Olulisel kohal on ka distantsõppeks vajalike arvutite ning internetiühenduse tagamine.
Vaimse tervise probleemidega toimetulekuks suuname täiendavad 2,85 miljonit eurot esmatasandil vaimse tervise teenuse laiendamiseks ja kättesaadavuse parandamiseks ning ööpäevaringse kriisiabi ja nõustamise pakkumiseks. 1,2 miljonit eurot on planeeritud suunata erihoolekande ja rehabilitatsiooniasutuste toetamiseks.
Kohalike omavalitsuste kulude toetamiseks on kavandatud kokku 46 miljonit eurot. Lisaks on lisaeelarves ette nähtud toetused näiteks kalatootjatele, keskkonnaharidusele ning piletitulu kompenseerimiseks kommertsbussiliini vedajatele.
Veel eraldab valitsus lisaeelarvega reservi 117 miljonit eurot, et kompenseerida teise pensionisamba riigi sissemaksete ajutine peatamine neile, kes on avaldanud soovi sambast lahkuda. Sellega parandame eelmise valitsuse tegemata jäänud arvestuse, et teise samba kaotamisega kaasnevad riigile koheselt täiendavad kulud.
Hea riigikogu!
Meie eesmärk on aidata tagada kriisist välja tulekuks meditsiinisüsteemi vastupidamine, tuua alla nakatumiskõver, tagada ulatuslik vaktsineerimine ja leevendada ühiskonna lukku keeramise mõjusid meie inimestele ja ettevõtetele. Sealjuures peame vajalikuks aidata kriisi nähtamatuid ohvreid, kellel on kadunud sissetulek või töökoht ehk riik pakub palgatoetuse näol tuge seal, kus valu on kõige suurem. Lisaeelarve on valuvaigisti, et piirangute leevenemise järel saaks majandus ja normaalne eluolu Eestis võimalikult kiiresti taastuda.
Praegu on veel vara hinnata, kui kaua koroonaviiruse levikust tingitud piirangud Eestis või teistes riikides kesta võivad. Seetõttu on lisaeelarve eesmärk pakkuda lühiajalist ja võimalikult fokuseeritud tuge seal, kus seda on kõige rohkem vaja. Ainult nii ja üheskoos saame me sellest kriisist üle.
Loodame teie koostööle lisaeelarve eelnõu kiirel menetlemisel.
