Pensionireformist tulenenud muutustega kaasnes eelmise aasta lõpus III sambaga liitumiste buum, mis väiksemas mahus on jätkunud ka selle aasta alguses. Kahe kuuga on III samba lepingute arv kasvanud neli protsenti.
”Kolmanda sambaga liitumine on kaugel vaikelust, kuigi see ei ole hetkel nii intensiivne kui läinud aasta lõpus. Aasta esimese kahe kuuga on Eestis III samba lepingute arv kasvanud ligi neli protsenti, mis sellele eelnenud hüppelist kasvu arvestades on korralik tulemus. Võrreldes aastataguse ajaga on III sambas raha koguvaid inimesi ligi kolm korda rohkem ning on näha, et huvi püsib,“ ütles SEB Life and Pension Baltic Eesti filiaali juht Triin Messimas.
Kui 2020. aasta veebruari lõpus oli Eestis III sambaga liitunud ligi 51 500 inimest, siis nüüdseks on see arv jõudnud 145 000-ni.
Ka värske SEB pensionivalmiduse uuringu tulemused näitasid Eesti inimeste positiivset meelsust ja hoiakut individuaalsete kogumis- ja investeerimislahenduste, sh III samba osas. Uuringus osalenud reastasid antud lahenduse esimeseks sissetulekuallikaks, mis nende arvates võiks anda tulevasest pensionist kõige suurema osa. Teisele kohale jäi II sambast saadav pensionitulu ning kolmandale positsioonile riigilt saadav pension.
„Täiendav kogumine aitab jõuda lähemale oma soovitud pensioni suurusele. Kuid kindlasti tasuks meeles pidada, et kogumise eduvõti on regulaarsed sissemaksed. Samuti tasub aeg-ajalt end kurssi viia, kui palju on erinevatesse kogumislahendustesse pensionivara kogunenud ning kui kaugel või lähedal oma eesmärgile ollakse,“ lisas Messimas.
Kolmas sammas on täiendav kogumisvõimalus, millega kaasnevad investorile soodustused. Kolmanda samba sissemaksetelt tagastab riik tulumaksu. Tulumaks on võimalik tagasi saada sissemaksetelt, mis ei ületa 15% inimese aastasest brutosissetulekut või 6000 eurot aastas.
Kolmanda samba puhul on tegu koguja isikliku rahaga, mida on võimalik vajadusel kasutada ka enne pensioniiga.
SEB Pensionivalmiduse uuringu kaardistab Eesti elanike pensionialast teadlikkust, usaldust pensionisüsteemi vastu, käitumislikku aspekti pensioniks valmistumisel ja kindlustunnet tuleviku osas.
