Kallas ütles riigikogule teadus- ja arendustegevuse olukorrast ülevaadet andes, et 2020. aasta tõi teadlastele pandeemiaga seoses kaasa nii muutusi tööprotsessides, uusi kiireloomulisi uuringuteemasid kui ka seni vähem praktiseeritud teadusnõustamise tööd. “Kui otsida sammutud teekonnast positiivset, siis on selleks kindlasti teaduse ja teadlaskonna rolli märkimisväärne suurenemine riigi ja ühiskonna murede lahendamisel,” ütles ta videoülekande vahendusel.
Tema sõnul on pandeemia olukord näitlikult kinnitanud, et tugeva ja mitmekesise teadusbaasiga riigid on sellisteks üllatusteks paremini valmis. “Ka Eesti teadlased on oma võimekusega kiiresti reageerida silma paistnud ja on muu hulgas üleeuroopalistes võrgustikes hinnatud partnerid,” lausus ta.
Kallas kinnitas, et soovib, et tihe koostöö teadlastega jätkuks ka pärast pandeemia seljatamist ning seda juba järgmiste lahendamist vajavate proovikivide puhul, mis eeldavad valitsuse sisulist eestvedamist ja lähtumist värskeimast teadmistepõhisest infost.
Eraldi rõhutas Kallas vajadust viia kiiresti ellu rohe- ja digipööre ning ütles, et valitsus on valmis võtma neil teemadel muutuste eestvedaja rolli. “Töötame selle nimel, et Euroopa roheline kokkulepe mõttemallina jõuaks Eesti inimeste ja ettevõtjateni ning Eesti teadlased ja ettevõtted saaksid rohepöördega seonduvatest uutest kasvuvõimalustest osa,” lausus ta.
Tema sõnul ei tohi majanduslike huvide kõrval unustada, miks tegelikult seda tehakse. “Mu soov on, et meie järgnevad põlvkonnad ei peaks igapäevaselt võitlema muutunud kliimast tingitud kriisidega, olgu need põuad, tormid, üleujutused või metsapõlengud. Ka neile peab jätkuma puhast vett, õhku ja elurikkust. Selleks peab täna muutma oma käitumist iga inimene, iga ettevõte,” sõnas Kallas.
Tema sõnul tuleb teadlastega koostöös läbi mõelda kogu teekond ja lahendused, kuidas viia muutused ellu samm-sammult, elustandardeid säilitavalt ja kedagi maha jätmata. “Targalt toimides on võimalik pandeemiast tingitud olukord võimaluseks pöörata ja neid protsesse kiirendada. Saame kaasata nii mõneski sektoris vabanevaid ressursse meie tulevikku kujundavatesse ettevõtmistesse,” ütles ta.
Kallas rääkis oma ettekandes ka märgilise tähtsusega otsusest tõsta riigipoolne teadus- ja arendustegevuse rahastamine ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. “Selle taseme hoidmist jätkame, nagu koalitsioonilepingus oleme lubanud,” kinnitas ta ning lisas, et tänavu kasvab teadus- ja arendustegevuse riigipoolne rahastus 56 miljoni euro võrra, küündides kokku 286,4 miljoni euroni.
Kallase sõnul on seejuures prioriteetideks doktoriõppe reform ning ettevõtete arendus- ja innovatsioonivõimekuse tõstmine. “Peame mõistma, et teadus- ja arendustegevuse rahastamise kasv toob kõigile osapooltele kaasa enam tööd ja vastutust,“ ütles peaminister. “Ootame teadlastelt initsiatiivi võtmist ja oleme avatud teadlaste soovitustele, kuidas leida lahendused nii tervise- kui majanduskriisile, nii töö- kui tööjõupuudusele, kuidas lappida ühiskonnas erinevaid lõhesid, kuidas hoida tervist, loodust, meie keelt ja rahvast.”