Neljpäeva hommikul külmus Valgamaal Helme pansionaadi juures surnuks 92-aastane dementne hooldekodu elanik – maas lebavat meest märkas juhuslik mööduja, kes mõni minut enne kella kuut varahommikul andis sellest häirekeskusele teada, kirjutab Postimees.
Mööduja leidis mehe sissesõiduteelt küll elusana, kui aga kiirabi kohale jõudis, oli mees juba surnud. Hukkunu kehal vägivallatunnuseid polnud, kuid täpne surmapõhjus selgub kohtuarstlikul lahkamisel, selgitas Lõuna prefektuuri pressiesindaja Ragne Keisk.
«Inimene läks välja kõndima ja saja meetri kaugusel oli siis kukkunud. Meeltesegadus oli tal niikuinii. Ta kukkus ja palju praegu üheksakraadise külmaga on vaja lebada, et vanainimene sureb,» ütles Helme pansionaadi juhataja Peeter Arro Postimehele ja lisas, et mees oli õue läinud üksnes toariietes.
Majauksi lukus hoida ei tohi, kuna tuletõrjereeglid seda ei luba, selgitas juhataja. Uksed käivad seest kinni niinimetatud liblikaga ja nii on hooldekodu elanikul võimalik mistahes ajal majast väljuda. Vanur jalutas välja just varahommikuste hooldustoimingute ajal, kui hooldajatel olid käedjalad tööd täis ja muud personali veel tööl ei olnud. «Hooldajad teevad oma hooldustööd ja osa inimesi, kes juba on ärkvel, kõnnivad. Vanainimene ärkas üles, kõndis ja niimoodi oligi ta kõndinud uksest välja,» selgitas Arro.
Öisel ajal on majas ainult kolm hooldajat, kuid kliente on 74. Seetõttu ei suuda hoolde kodu meeskond kõiki elanikke pidevalt jälgida. Turvakaamerad on küll olemas, kuid pole valvurit, kes jälgiks iga sisenejat ja väljujat.
Arro kinnitas Lõuna-Eesti Postimehele, et asutus teeb juhtunust järeldused ja ilmselt tuleb ikkagi palgata lisatööjõudu. «Ei tea veel, mis raha eest. Kindlasti aga niimoodi edasi minna ei saa. Tunnistan, et see on ettevõtte puudujääk. Ei saa kellegi teise või kolmanda peale süüd panna, samuti ei saa seda meie töötajatele otseselt süüks panna,» märkis Arro.
Surnud mees oli juhataja sõnul heatahtlik inimene, endine kolhoosi esimees. «Spetsiaalselt paigutasime ta ümber, et mees oleks rohkem nähtaval. Oleme kontaktis olnud tema tütrega, asjad on omavahel räägitud. Inimene on selle uudise mõistvalt vastu võtnud. Ta on teadlik, milline isa seisund oli: isa ei tundnud enam tütart eriti ära,» rääkis Arro.
