Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon sõnastas kolmapäevasl soovitused Euroopa Liidu müügiloa saanud AstraZeneca COVID-19 vaktsiini kasutamiseks Eestis ning komisjon soovitab kasutada vaktsiini alla 70-aastate inimeste vaktsineerimiseks ja manustada teine vaktsiinidoos kaheksa nädalat pärast esimest doosi.
Andmed AstraZeneca vaktsiini efektiivsuse kohta vanemaealistel on vähesed ning uuringud vanemaealiste sihtrühmas jätkuvad. Ohutusandmed näitavad eakatel vähemalt sama head talutavust kui noorematel täiskasvanutel, vaktsineerimisega seotud reaktsioonid olid eakatel kergemad ja harvemad kui noorematel täiskasvanutel.
AstraZeneca COVID-19 vaktsiini kliiniliste uuringute käigus kogutud andmed näitavad head immunogeensust ka vanemaealistel. Arvestades head immunogeensust ning talutavust ka üle 65-aastastel, jättis Euroopa Ravimiamet vaktsiini kasutamise ülemise eapiiri lahtiseks ehk riikidele otsustada.
Olemasolevaid immunogeensus- ja ohutusandmeid võib ekstrapoleerida kuni 70-aastastele inimestele, kõrgema vanuse puhul tuleks otsustamisel kasuks käimasolevate uuringute tulemused. COVID-19 vaktsineerimise riskirühma kuuluvad COVID-19 vaktsineerimise plaani järgi ea poolest üle 70-aastased.
Riigid on lähenenud AstraZeneca vaktsiiniga immuniseerimise ülemise vanusepiiri seadmisele erinevalt, enamasti vastavalt riigis kokku lepitud riskirühma määratlusele, mis Eestis on alates 70. eluaastast. Soome on valinud samasuguse lähenemise.
Kliiniliste uuringute andmete põhjal on AstraZeneca vaktsiin efektiivne raskete COVID-19 haigusjuhtude ennetamisel ning selles osas erinevust võrreldes teiste EL-is müügiloa saanud COVID-19 vaktsiinidega ei ole.
Sümptomaatiliste haigusjuhtude ennetamisel on AstraZeneca vaktsiini efektiivsus 60 protsenti ehk vaktsineerimine hoiab ära sümptomaatilised haigusjuhud vähemalt kuuel juhul kümnest.
Asümptomaatilise nakkuse ärahoidmise kohta pole hetkel piisavalt andmeid, nagu ka teiste EL-is müügiloa saanud COVID-19 vaktsiinide puhul.
AstraZeneca COVID-19 vaktsiini teine doos tuleb manustada kaheksa nädalat pärast esimest doosi. Nii korralduslikke kui ka kommunikatiivseid aspekte kaaludes tuleb täpsustada AstraZeneca vaktsiiniomaduste kokkuvõttes toodud kahe doosi manustamise vahemikku 4-12 nädalat ning soovitada kindlat aega teise doosi manustamiseks.
Vaktsineerijatel on korralduslikult lihtsam pidada teise doosi manustamise suhtes 4- või 8- või 12-nädalast arvestust. Kliiniliste uuringute andmed AstraZeneca vaktsiini efektiivsuse osas näitavad, et 1. ja 2. doosi vahel tuleks eelistada pikemat intervalli kui kuus nädalat, kuna efektiivsus on siis tõenäoliselt veidi parem.
Üle 12-nädalase vahemiku korral ei ole kindel, kas umbes kolm nädalat pärast esimest doosi tekkiv kaitse kestab teise doosi manustamiseni. Vaktsineerijate praktiline kogemus on näidanud, et mida pikem on dooside vaheline ajavahemik, seda suurem on risk 2. doosi manustamise edasilükkamiseks või ärajäämiseks.
Kaheksa nädalat on optimaalne aeg, sest võimaldab jätta ruumi manustada 2. doos enne 12. nädalat, kui 2. doosi manustamine peaks mingil põhjusel edasi lükkuma.
Inimesi, kes ei saa liikumispuude või muu terviseseisundist tuleneva põhjuse tõttu perearstikeskusesse vaktsineerima minna või keda ei saa sinna viia, võiks vaktsineerida kodus.
Pfizer/BioNTechi ja Moderna vaktsiini koju transportimine ei ole võimalik, AstraZeneca vaktsiinil on mõnevõrra leebemad säilitustingimused ning selle vaktsiiniga oleks kodus vaktsineerimine võimalik.
Alternatiiviks kodus vaktsineerimisele oleks vaktsineerida riskirühma inimese vahetu hooldaja ja/või temaga koos elavad lähedased, kuid praegu on asümptomaatilise nakkuse vältimise osas COVID-19 vaktsiinide puhul andmeid vähe ja seetõttu ei pruugi olla lähedaste või hooldaja vaktsineerimine riskirühma inimese kaitsmiseks piisav.
Kuigi andmed AstraZeneca vaktsiini efektiivsuse kohta vanemaealistel on hetkel vähesed, on AstraZeneca vaktsiin efektiivne raske COVID-19 haiguse vältimisel ning sellest tulenevalt on soovitatav kaaluda kodus oleva riskirühma inimese vaktsineerimist AstraZeneca vaktsiiniga.
Kodus olevasse riskirühma ei kuulu ainult eakad, vaid ka nooremad inimesed. Eakate puhul saab eeldada, et efektiivsuse andmed tulevikus täienevad.
Pfizer/BioNTechi ja Moderna COVID-19 vaktsiini saaks kasutada piiratud vaktsiinikoguste korral esmajärgus üle 70-aastaste ja terviseseisundi poolest kõrgema riskiga inimeste vaktsineerimisel.
AstraZeneca vaktsiini esimene saadetis jõuab praeguse info kohaselt Eestisse 7. veebruaril ja selles on 7200 vaktsiinidoosi. COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise juhtrühm otsustab immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitustele ja olemasolevale COVID-19 vaktsineerimise plaanile tuginedes AstraZeneca esimeste tarnetega saabuvate vaktsiinide jaotuse sihtrühmade ja vaktsineerijate vahel lähipäevil.
COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.
Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon on sotsiaalministeeriumile riikliku immuniseerimiskava ja teiste vaktsineerimistega seotud küsimustes nõu andev komisjon, kuhu kuuluvad immunoloogide, allergoloogide, infektsionistide, perearstide, lastearstide, õdede, terviseameti, ravimiameti, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad.