Läinud aasta lõpus tehtud seadusemuudatus jätab võlglastele võimaluse teise pensionisamba raha välja võtta nii, et pankrotihaldus seda kätte ei saaks. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda tuletab meelde, et küllalt lihtsa skeemi kasutamine oleks siiski ebaseaduslik.
Praeguseks on 75 000 inimest esitanud pensionikeskusele avalduse, et oma teise samba raha septembris välja võtta. Aga juba läinud aastal ummistasid pensionikeskuse postkaste kohtutäiturite kirjad. Nimelt ütles seadus, et enne, kui väljavõetud raha inimese pangakontole kantakse, rahuldatakse ära kohtutäiturite nõuded.
Loe ka: Täitmise aegumise korral saab täitemenetluse lõpetada kohtutäitur
“Täitemenetluses tekib järjekord. Kes rahalise nõude arestimise akti saadab esimesena, siis sellest tekib järjekord – esimene, teine, kolmas, neljas – nii, et siin on kiirus tegelikult väga oluline,” rääkis kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler Kristi Hunt.
Raha väljavõtmine toimub läbi spetsiaalse infosüsteemi, aga kohtutäiturite nõuete jaoks niisugust süsteemi pole. Niisiis peaks kõik kohtutäiturite kirjad käsitsi läbi vaatama. Sellest said läinud aastal aru ka ministeeriumid ning detsembris muutis riigikogu seadust.
Loe ka: Kuuelapselise pere kodu müünud kohtutäitur jättis raha aastateks endale.
Kohustus kohtutäiturite nõuded enne väljamakset rahuldada lükati 2023. aastasse. Selleks ajaks peab pensionikeskus tarviliku tarkvaraarendusega valmis saama.
Esmapilgul ei paista seadusemuudatus oluline. Kui teisest sambast tulnud raha läheb arestitud pangakontole, saab kohtutäitur selle niikuinii kätte. Ainult nõuete rahuldamise järjekord võib teistsugune olla, sest ka pangakontode puhul kehtib sama reegel – see täitur, kes esimesena reageeris, saab raha varem.
Pealegi võib teise samba raha välja maksta ainult inimese isiklikule pangakontole. Oluline on aga see, et inimene võib pensionikeskusele esitada ka näiteks Soomes või Itaalias avatud kontonumbri.
Loe edasi: Errr.ee