Möödunud aasta jääb ilmselt kõigile meelde ja mitte just heas mõttes. Maailma laastavad jätkuvalt nii viirus kui ka selle leviku tõkestamiseks seatud piirangud. Kriisis on valdkondi, mis peavad üsna hästi vastu, kuid paraku ka neid, mis on kõvasti lüüa saanud ja mille kannatused veel kestavad. Viimaste seas on näiteks turismisektor, mille käekäiku lähemalt vaatasime.
Turismisektor on globaalses kriisis ja olulist kahju esineb ka Eestis. Eelmise aasta märtsist novembrini peatus majutusasutustes 1,67 miljonit turisti vähem kui möödunud aastal. Turistide ööbimiste arv vähenes 3,05 miljoni võrra. Võrdluseks tegid 2019. aasta suveperioodil (juuni – august) 1,42 miljonit majutatut kokku 2,63 miljonit ööbimist. See tähendab, et majutusasutused on koroonakriisi tõttu nüüdseks kaotanud juba rohkem kui terve suve jagu turiste.
Turism ei piirdu vaid majutusasutuste külastajatega
Turismi valdkonna näitajate mõõtmine on aga tunduvalt keerulisem kui majutatute ja nende ööbimiste kokku lugemine. Eestit väisavad välisturistid, samuti reisivad kodumaal ringi siseturistid. Lisaks tarbivad ka välismaale reisivad eestimaalased turistidena erinevaid tooteid ja teenuseid (ka kodumaal). Seda, kui suur on turismi osatähtsus ühes või teises tegevusalas, hindab statistikaamet turismi satelliitarvepidamisega. Sellekohaselt on tegevusalad jagatud kolme rühma: turismile omased, turismiga seotud ja muud majandusharud.
Värskeimad turismi satelliitarvepidamise andmed on 2016. aasta kohta. Turismi osatähtsus erines siis majandusharude lõikes väga palju, ulatudes vähem kui protsendist turismiga seotud majandusharudes ja transpordi abitegevustes enam kui 90%-ni reisibüroode ning reisikorraldajate puhul. Olukord turismimaastikul on küll aja jooksul ja just viimase aastaga muutunud, aga eelnev annab siiski hinnangulise pildi erinevate sektorite tähtsusest. Sellest tulenevalt kombineerisime turismi satelliitarvepidamise lähenemise võimalikult kiirelt tekkivate andmetega. Viimaste seas on parimaks allikaks ettevõtete maksudeklaratsioonide ja töötamise registri andmed.
Kõige keerulisemas seisus on reisbürood ja reisikorraldajad
Väärtusloome muutust näitab deklareeritud käibe võrdlus eelmise aasta sama perioodiga. Kui võrrelda turismile omaste, turismiga seotud ja muude majandusharude käivet alates möödunud aasta märtsist 2019. aasta sama kuuga, selgub, et muster on pea igas harus sarnane. Eelmise aasta aprillis ja mais toimus suur langus ning pärast seda taastumine. Seevastu taastumine oli aga erinev – osa majandusharusid taastusid paremini, aga teiste puhul alanes kaotusprotsent üksnes vähesel määral ja jäi järgnevatel kuudel püsima. Viimaste seas on näiteks reisibürood ja reisikorraldajad, kes kaotasid kevadel suhtelises mõttes kõige enam ning nende puhul otsesest taastumisest rääkida ei saa. Aasta viimane kuu osutus raskeks ka mitmele teisele tegevusalale. Turismile omastest harudest on parimas seisus näiteks kinnisvara üürileandjad.
A Flourish chartKogu majandusharus loodav väärtus ei ole otseselt turismile omistatav. Selleks, et hinnata otseselt turismisektori kaotust, on erinevate majandusharude väärtused läbi korrutatud turismi hinnangulise osatähtsusega neis. Suurim rahaline kaotus oli transpordisektoris. Olulise negatiivse panuse andsid ka majutus- ja toitlustusettevõtted, samuti reisibürood ning -korraldajad. Kui 2020. aasta suve teine pool ja sügis viitasid olukorra paranemisele, siis detsember tõi taas rohkelt “miinust” eeskätt transpordisektori tõttu.
Töösuhete arv vähenes enim majutus- ja toitlustusettevõtetes
Kui käibe võrdlus eelmise aastaga näitas kõige suuremat kaotust möödunud aasta kevadkuudel, siis töösuhete puhul saabus madalseis mitmel tegevusalal suvel ja mõne tegevusala puhul on see alles ees. Viimaste seas on kindlasti reisibürood ja reisikorraldajad, aga ka majutus- ja toitlustusettevõtted ning raudtee-, vee- ja õhutranspordiettevõtted.
Otseselt turismile omistatavaid töösuhteid on enim kadunud majutus- ja toitlustusettevõtetest. Esimeste puhul oli käesoleva aasta alguses 2300 ja teiste puhul 2100 töösuhet vähem kui aasta tagasi samal ajal. Arvestava negatiivse panuse annavad ka reisibürood ja reisikorraldajad, teiste tegevusalade puhul jääb turismile omistatavate töösuhete kadu pigem madalaks. Töösuhete arvu poolest on samuti kõige paremini vastu pidanud kinnisvara üürileandjad, kes jõudsid eelmise aastaga samale tasemele.
Selge on see, et kriis jätkub ning kadunud käibest ja töösuhetest saab rääkida ka edaspidi. Isegi kui varem või hiljem terendab silmapiiril olukorra paranemine, jätkuvad turismisektoris muutused. Missugune on ja saab olema koroonakriisi mõju turismisektorile täpsemalt, millised on võimalikud arengustsenaariumid ning lahendused sektori kriisi mõjude leevendamiseks, selgub uuringu lõplikul valmimisel 2021. aasta esimestel kuudel.
Kokkuvõte valmis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuringu „COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele“ raames, mida rahastatakse Eesti Teadusagentuuri ja MKMi eelarvest. Uuringut viib läbi Tartu ülikool koostöös statistikaametiga majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel.
* Blogi on ettevõtete käibe osas täiendatud 2020. aasta detsembri lõpu seisuga ja töösuhete arvu kohta 17.01.2021 andmetega ning sellest tulenevalt ka teksti uuendatud (28.01.2021).
