Riigimetsa majandamise keskus kavatseb metsauuendamise eel teha Viljandimaa kõrgeima tipu Härjassaare mäe ümbruses lageraiet ja informeeris plaanist vallaametnikke, paraku on seni vastuseta küsimus, kes peaks sellest teada andma kohalikele elanikele, kirjutab Sakala.
Selleks, et tagada Härjassaare piirkonna metsade püsimine, tuleb riigimetsa majandamise keskuse (RMK) hinnangul neid järk-järgult uuendada ning seepärast tänavu talvel seal 5,3 hektarit raieküpseks saanud ja vananevat kuusikut maha võetaksegi. Valdav osa sealsetest riigimetsadest kasvab viljakatel muldadel, kus turbe- ja valikraied ei taga RMK väitel metsa uuenemist samaväärsena, nagu see praegu on. Seega on ainus mõistlik raieviis lageraie, mille järel saab istutada uue metsa.
Härjassaare mägi on märgitud kõrgendatud avaliku huvi ehk KAH alaks, sest hiljuti avastati, et see on Viljandimaa kõige kõrgem punkt ning seega ka vaatamisväärsus. KAH alaks määras mäe RMK ise pärast seda, kui vald oli talle sellest avastusest teada andnud.
Viljandimaa metskonna metsaülem Elor Ilmet kinnitas, et RMK on mäe tipu kaitse alla võtnud ning sinna ükski metsalangetustraktor ei lähe. KAH alade raietele eelneb kaasamiskoosolek ja Elor Ilmeti sõnul leidis selline koosolek aset läinud aasta 12. novembril.
Mulgi valla keskkonnaspetsialist Tiia Kukk tõdes, et novembris käisid RMK esindajad valda Härjassaare kavandatavast raiest teavitamas. Ta nentis, et hooldamist vajab mets seal kandis küll hädasti, sest tormikahjustused ja tuulemurd on saanud üsna suureks mureks. «Radadel ja sihtidel ei saa enam liikuda,» lausus ta.
RMK kodulehel on KAH alade kaasamiskoosolekute kohta kirjas, et töödest antakse teada alaga seotud kogukonnale ning korraldatakse planeeritavaid töid tutvustav ja arutelu hõlmav kokkusaamine. Kohtumise käigus arutatakse võimalusi, kuidas raietegevust korraldada parimal ja kogukonda vähem häirival moel. Härjassaare metsades plaanis olevale lageraie koosolekule aga kohalikke inimesi ei kutsutud.
Sudiste külamaja perenaine Krista Kunimägi sai Härjassaare mäe ümber oleva KAH ala lageraie plaanist teada alles Sakalalt. «Tuulemurdu on seal kandis muidugi väga palju,» nentis Kunimägi. «Mööda teid ja sihte on raske liikuda, kuidagi tuleb tuulemurrust mööda ronida.»
Teade enam kui viiel hektaril toimuvast lageraiest oli aga Kunimägile suur ja veidi ebameeldiv üllatus. «Kindlasti oleks tahtnud ise koosolekul osaleda, täpselt näha, kus raie toimub, ning ka ise sõna sekka öelda. Plaanides on küll näiteks kirjas, et väljakujunenud radu ja teid ära ei sõtkuta, aga kahtlustan, et seda siiski tehakse.»
Ka keskkonnaspetsialist Tiia Kukk kinnitas, et ühtegi kohalikku avaliku huvi esindajat koosolekule kutsutud ei olnud ning pigem oli see lihtsalt vallavalitsuse teavitamine. Seaduse järgi peab RMK kaks nädalat enne raiumise alustamist sellest vallale teada andma ning seejärel paneb vald teate kodulehele üles. Kaasamiskoosolekust kohalikele teatamine pole Kuke sõnutsi aga valla ülesanne ning seda oleks pidanud tegema RMK.
Ilmeti arvates on see siiski pigem vallavalitsuse ülesanne. «Vald on ju inimeste esindaja,» märkis ta. Metsaülem lisas veel, et kuna raie vahetus läheduses inimesi ei ela, siis ei olnud nende hinnangul ka vaja kellelegi eraldi teadet saata ja midagi läbi rääkida. «Kaks nädalat enne raie algust anname muidugi tõesti vallale teada, et nüüd algavad tööd,» rääkis metsaülem Elor Ilmet. «See on peamiselt vajalik selleks, et inimesed sellal seal ei oleks, kui masinad töötavad.»
Krista Kunimägi ütles, et kohalikud inimesed arutavad nüüd isekeskis, mida edasi teha ja mis seisukoht võtta. «Tegelikult oleks hea, kui korraldataks uus koosolek, millest meile ka teada antaks ja kus saaksime osaleda,» leidis Kunimägi.
Allikas. BNS