Prokuratuur saadab kohtu alla Lõuna-Eesti hooldekeskuse ja selle omaniku Vambola Sipelga Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast (EKRE), pannes talle süüks tuttava ärimehe abiga üle poole miljoni euro toetusraha väljapetmist – Sipelga väitel on tema süüdistamine riigile mitu korda rohkem maksma läinud, kirjutab Postimees.
Enam kui kolmeaastase uurimise järel süüdistab prokuratuur asjaosalisi 563 438,30 euro väljapetmises, näidates hooldekodude ehitust tegelikust kallimana ja esitades fiktiivselt Lõuna-Eesti hooldekeskuse omaosaluse. Süüdistuse järgi kavatseti ehitada hooldekodud vaid toetusraha eest. Sellist kuritegu nimetatakse soodustuskelmuseks ehk pettuse teel soodustuse saamiseks. Kohtupidamine algab 8. veebruaril.
Loe ka:
«See on täiesti alusetu süüdistus, me oleksime ehitanud turuhinnast odavamalt ja omaosalus oleks olnud veel suurem, kui ette nähtud!» vaidles vastu Sipelgas, kes on omakorda kohtusse kaevanud riigi tugiteenuste keskuse (RTK), nõudes tekitatud kahju korvamist. «Kõik minu arengud seisavad, eeltööd hooldekodude ehituseks on korstnasse lendamas!» kurjustas Sipelgas. «Omavalitsused on hoonestusõigusi tagasi võtmas, tähtajad kukuvad! Ükski pank mind uksest sisse ei lase! Korvamatu kahju on tehtud ettevõttele, nii ettevõtte kui minu isiklikule mainele! 63 aastat terve Eesti tundis Sipelgat ausa inimesena, nüüd on kriminaalkurjategija!»
Lisaks rehkendas Sipelgas, et nõiajaht temale on Eesti riigile juba vähemalt 1,5 miljonit eurot kahju toonud. Kui ta kohtuprotsessi võidab, lisandub ilmselt ka kopsakas kahjutasu.
Rahandusministeerium otsustas 2016. aastal toetada Jõgevamaal asuva Võisiku kodu reorganiseerimisprojekti – Lõuna-Eesti hooldekeskus pidi ehitama 240 psüühilise erivajadusega inimesele nüüdisaegsed 30-kohalised kodud Kosele, Türile, Antslasse, Veriorra ja Rahingele ning veel kolme kohta. Euroopa Regionaalarengu Fondist anti projektitoetust 6,4 miljonit, Lõuna-Eesti hooldekeskuse omaosalus pidi olema 2,2 miljonit eurot.
Lõuna-Eesti hooldekeskus kuulutas kõigepealt välja hanke Kose ja Rahinge hooldekodude põhiprojektide koostamiseks ja platsitöödeks. Süüdistuse järgi tegutses Sipelga vana semu Ake Andressoo samal ajal nii hankija, Lõuna-Eesti hooldekeskuse ehitusnõunikuna kui ka ühe pakkuja, Mace Ehitus OÜ tegeliku juhi ja pakkumise ettevalmistajana. Hanke võitiski Mace Ehitus OÜ, teine pakkuja AS Eviko leiti hanke tingimustele mitte kvalifitseeruvat.
Lisaks selgus kriminaaluurimise käigus, et Jaagor Grupp OÜ jättis pakkumise tegemata piiravate tingimuste, eelkõige liiga lühikeste tähtaegade tõttu. Süüdistuse järgi leppisid Sipelgas ja Andressoo kokku, et hankelepingusse läheb kirja suurem hind, tegelikult teeb Mace Ehitus OÜ tööd väiksema summa eest. Prokuratuuri väitel kavatses viimane hinnavahe Lõuna-Eesti hooldekeskusele varjatult tagasi maksta.
Sipelgat süüdistatakse kokkuleppes Andressooga Lõuna-Eesti hooldekeskuse nimel ja huvides rahandusministeeriumile valeandmete esitamises tööde maksumuse ja nõutud 26-protsendilise omaosaluse tasumise kohta. Sipelgas esitas maksekorraldused Mace Ehituse OÜ arvete osalise tasumise kohta näiliselt hooldekeskuse raha eest. Süüdistuse järgi jättis ta omafinantseeringu 197 976,38 euro ulatuses tegemata.
Lõuna-Eesti hooldekeskus esitas neli väljamaksetaotlust kogusummas 646 018,58 eurot. Prokuratuuri rehkenduse järgi ületas summa tööde tegelikku maksumust vähemalt 206 000 euro võrra. Enne prokuratuuri sekkumist jõudis rahandusministeerium Lõuna-Eesti hooldekeskusele üle kanda 563 438,30 eurot.
RTK eraldas Euroopa Regionaalarengu Fondist uue toetusraha, 6,375 miljonit eurot Võisiku kodu käitavale AS-ile Hoolekandeteenused. Eesti riik lisas kaasfinantseeringuks 1,125 miljonit. Selle raha eest saavad tänapäevased elamistingimused 150 klienti. Sipelga projekti järgi oleks samas suurusjärgus euroraha eest saanud elukoha 240 inimesele ja riik poleks pidanud üldse raha alla panema.