Transpordiamet leidis eelmisel aastal merepõhja hüdrograafiliste mõõdistuste käigus kuus uut laevavrakki.
Merenduse ja veeteede talituse hüdrograafiaosakonna juhataja Peeter Väling täpsustas, et üks vrakk leiti Soome lahest, 1 Väinamerest, 1 Kuivastu sadama lähedalt, 1 Viirelaiust lõunas ning kaks tükki Liivi lahest Kihnust lõuna pool.
Hoolimata koroonaviirusest ja kevadisest eriolukorrast õnnestus Transpordiametil möödunud aastal ära mõõdistada 1216 km2 mereala ja 47 km2 Peipsi järvel. Merel olid sel korral peamisteks tööpiirkondadeks Soome laht Tallinna lähedal ja Liivi laht Pärnu ning Kihnu ümbruses.
Väling rääkis, et Kuivastu sadama juurest leitud vrakk on tõenäoliselt Nõukogude Liidu hävitaja Serditõi, mille sakslased 1941. aastal põhja pommitasid. „Teised leitud vrakid on tundmatud ning enamus neist on ka üsna lagunenud, mis viitab, et tegemist võib olla vanemate laevadega,“ selgitas Väling.
Lisaks leiti Pärnu juurest tundmatu veealune ehitis. Peale uurimist selgus, et see on 1970. aastal rajatud süsteem Pärnu mudaravila mereveega varustamiseks. Objekt asub mudaravilast umbes 600 meetrit eemal, 3 meetri sügavusel meres. Tegemist on 2 m kõrguse ja ligi 8 m läbimõõduga koonusekujulise betoonrajatisega, mida ühendab mudaravilaga betoonist kanal.
Hilisema andmetöötluse käigus tuli ka välja, et üks 2019. aastal Liivi lahest leitud objektidest on hoopis lennuk. Tuukrid tegid kindlaks, et tegemist on Nõukogude lennukiga IL-2, mis lasti alla II maailmasõja ajal.
Keskmiselt leitakse aastas üle 10 uue vraki ning Transpordiameti andmebaasis on kaardistatud kokku 594 Eesti merepõhjas lebavat vrakki. Neist 490 on leitud mõõdistustööde käigus, ülejäänud on tuvastatud kas aerofotodelt või pärinevad varasematelt merekaartidelt.
