Esialgsetel andmetel juhtus möödunud aastal 3457 tööõnnetust, mida on mullusest üle 800 võrra vähem, samuti vähenes oluliselt töösurmade arv.
Mullu registreeritud tööõnnetustest oli kergeid 2576 ja raskeid 873. Elu kaotas tööl kaheksa inimest. Möödunud aastal juhtus 2019. aastaga võrreldes 819 tööõnnetust vähem.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul aitas eelmine aasta mõista hea töökeskkonna olulisust. „Tööõnnetusi oli mullu vähem esmalt seetõttu, et majandustegevus oli piiratud. Samas on kindlasti oluline roll ka koroonaviiruse leviku takistamisega kaasnenud arusaama kasvul, et tervist peab tööl hoidma. Selline tähelepanelikkuse kasv hoidis ära ilmselt nii mõnegi tõsise õnnetuse,“ tõdes ta.
„Märgiline muutus on see, et kui aastaid juhtus enim tööõnnetusi metallitööstuses, siis mullu haaras esikoha endale hoopis kaubandussektor. See ilmestab hästi toimunud muudatusi,“ lisas Maripuu.
Surmaga lõppes möödunud aastal kaheksa tööõnnetust. Neist neli inimest töötas mikroettevõttes ehk firmas, kus on üks kuni üheksa töötajat. Kolm inimest hukkus väike- ning üks keskmise suurusega ettevõttes. Suurettevõtetes mullu ühtegi töösurma ei olnud.
Valdkonniti juhtus enim tööõnnetusi kaubanduses ning ehituses, kõige vähem kalanduses. Maakondlikult registreeriti enim tööõnnetusi Tallinnas ja Harjumaal, kõige vähem Hiiumaal.
2019. aastal juhtus 4276 tööõnnetust, millest 3133 olid kerged, 1128 rasked ning 15 lõppes töötaja surmaga.
ALLIKAS. BNS