Statistikaamet korraldab järgmisel aastal mitu suurt ja Eestile olulist uuringut- aasta algab rahva ja eluruumide loenduse testküsitlusega ja kümneaastase vaheaja järel toimub ajakasutuse uuring, mis annab ülevaate, kuidas jaguneb inimeste aeg.
Rahva ja eluruumide loenduse testküsitlusega kontrollitakse valmisolekut aasta lõpus toimuvaks kõikidele kohustuslikuks loenduseks. Kui rahvaloendus kõrvale jätta, on isiku-uuringutele vastamine vabatahtlik.
Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Heidy Roosimägi sõnul võiks valimisse sattumise korral uuringus osalemine olla siiski elementaarne, sest saadud teavet kasutatakse riikliku statistika tegemiseks, mille põhjal sünnivad Eesti elu mõjutavad olulised otsused.
„Statistikaamet ja Eesti Pank on ainsad riikliku statistika tegijad. Vastamisel loodame inimeste kodanikukohusele, sest iga inimese olukord ja elutee on kordumatu ja seetõttu ei saa keegi teine uuringus osalejat asendada,“ ütles Roosimägi.
Vastamisest loobumine tähendab, et väärtuslik osa tervikpildist läheb kaduma.
“Statistikaamet ei jaga inimestelt kogutud andmeid mitte ühegi teise riigiasutusega. „Uuringutega kogutud isikustatud teavet ei anta mitte ühelgi tingimusel kolmandale osapoolele ning see on kaitstud statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtete järgimise ja isikuandmete kaitse nõuete rakendamisega,“ lisas Roosimägi.
Isikuandmete töötlemisele on seatud ranged turvanõuded, mille järgimine tagab, et statistikaametile esitatud andmed on hoolikalt kaitstud ning neid kasutatakse ainult statistilisel ja teaduslikul eesmärgil. „Levitame andmeid, mis ei võimalda isikuid otseselt ega kaudselt tuvastada. Kogu analüüs toimub pseudonüümsete andmetega,“ kinnitas Roosimägi.
Statistikatööde 2021. aasta ajakava on tihe ja see sisaldab nii iga-aastaseid kui ka ühekordseid isiku-uuringuid. Aasta esimeses pooles alustatakse pika ajalooga Eesti sotsiaaluuringu ja Eesti tööjõu-uuringu andmete kogumist. Aasta teise poolde jääb samuti mitu suurt ja Eesti jaoks olulist uuringut, näiteks ajakasutuse, soolise vägivalla ja Euroopa sotsiaaluuring.
„Uuringud annavad ülevaate selle kohta, kuidas meie inimestel tegelikult läheb, sest nendega kogutakse infot, mida riik registritest ei saa,“ lisas Roosimägi.
Isiku-uuringutest toimuvad 2021. aastal rahva ja eluruumide loenduse testküsitlus; Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring; kultuuris osalemise uuring; Eesti sotsiaaluuring; turismi uuring; Euroopa Sotsiaalfondi andmekorje; Eesti tööjõu-uuring; tööelu-uuring; infotehnoloogia leibkonnas uuring; rahvusvaheline täiskasvanute oskuste (PIAAC) pilootuuring; ajakasutuse uuring; Euroopa sotsiaaluuring; soolise vägivalla uuring ning Euroopa tervise, tööjätu ja vananemise uuring (SHARE).
Allikas: BNS