Novembri lõpust detsembri alguseni inspekteeris päästeamet Viljandimaa suuremaid ja väiksemaid kauplusi ning märkis, et kontrollitud poed järgisid erinevalt varasematest aastatest tuleohutusnõudeid hästi – kõige eeskujulikumaks osutus Viljandi Centrumi Selver, kirjutab Sakala.
Selline kontrollkäik on saanud juba traditsiooniliseks, sest lähenevad pühad toovad kaubanduskeskustesse ja kauplustesse tavapärasest rohkem inimesi ning seepärast tuleb ohutusele erilist tähelepanu pöörata.
Päästeameti lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor Sigrit Murdla ütles, et kauplused järgivad iga aastaga tuleohutusnõudeid paremini. «Nad on muutunud teadlikumaks ega pane kaupa evakuatsiooniteedele,» sõnas ta.
Murdla kinnitusel leidis päästeamet ühes kohas siiski tulekahjusignalisatsiooniga seotud rikkumise, teises kohas oli tulekustuti kontrollimata jäetud. Kõige parema tuleohutusega üllatas päästeametit Centrumi Selver, kus on varasematel aastatel olnud kauba ladustamisega probleeme. «Sellel aastal oli seal kõik väga korrektne. Neid tooks kohe esile,» sõnas Murdla.
Poe juhataja Jana Napritsoni sõnul on see suur tunnustus, kui päästeametilt tuleb selline tagasiside. «Eelmised aastad me pole saanud kõige paremat hinnangut, aga oleme sellest õppinud,» ütles ta. Sigrit Murdla rääkis, et päästeamet oli koostöös terviseametiga kontrollinud ka kaubanduskeskuste vastavust koroonaviiruse tõkestamise nõuetele ning leidnud, et müügikohtades olid olemas desinfitseerimisvahendid ja paljudes kauplustes olid põrandale paigaldatud märgised distantsi hoidmise märguannetega.
«Maxima kaupluses kõlas raadios teade, et hoidke vahet, jälgige ohutusnõudeid ja kandke maski,» lisas Sigrit Murdla.
Tema sõnul jagasid Maxima ja Selver soovijaile tasuta maske. Sel ajal, kui kontrollkäik tehti, polnud maskide kandmine ruumides veel kohustuslik, kuid maske kandis enamik müüjaid. «See oli tollel hetkel. Praegu pole ma küll näinud ühtegi müüjat, kellel maski ees ei oleks,» lausus Murdla.
Päästeamet käis Viljandimaa kauplustes 23. novembrist 4. detsembrini. Peamiselt kontrolliti Viljandi suuremaid kaubanduspindu, kuid käidi ka Mulgi ja Põhja-Sakala valla poodides. Kokku inspekteeriti 12 kaubanduspinda.
Varasematel kontrollidel on puudusi ilmnenud enamasti evakuatsioonis ning seda just pühade eel, kui kaupa kiputakse evakuatsiooniteedel hoidma. Muret on päästeametile teinud ka see, et kaubanduskeskustes tehakse sagedasti ümberkorraldusi ja mõnigi kord kiputakse unustama, et kui poe planeeringut muudetakse, tuleb ka tuleohutuspaigaldiste lahendused üle vaadata. Muu hulgas soovitab amet jälgida, et tulekustuti ei jääks uue riiuli taha peitu või laes olev signalisatsiooniandur vaheseina varju.
Tänavu kümne kuu jooksul on Eesti kaubandushoonetes olnud 21 tulekahju. Neist 12 said alguse elektriseadmetest ja -paigaldistest ning kaks lahtise tule kasutamisest. Eelmisel aastal oli 23 ning üle-eelmisel 28 kaubandushoones puhkenud põlengut. Tulekahjud on enamasti alguse saanud kas elektriseadmetest ja -paigaldistest või lahtise tule kasutamisest.
Allikas. https://www.bns.ee
