Mitu asutust ja hulk inimesi on juhtinud justiitsministeeriumi tähelepanu asjaolule, et perekonnaseaduses sätestatud miinimumelatise määr on Eesti elatustaset arvestades elatise maksjale sageli liiga suur. See võtab kohustatud isikult huvi elatist maksta ja võib tekitada talle rahalisi kohustusi, mida ta ei suuda täita.
Seetõttu on justiitsministeerium võtnud elatise teravdatud tähelepanu alla. 2018. aasta suve alguses valmis elatiseteemaline seadusemuudatuste väljatöötamiskavatsus, mille eesmärk oli algatada laiem arutelu elatise suuruse üle ning saada tagasisidet asutustelt, isikutelt ja huvirühmadelt. Saime rohkesti tagasisidet.
26. oktoobril 2018 arutati lahendusvariante ümarlaual, kus osalesid peale justiitsministeeriumi veel sotsiaalministeeriumi, õiguskantsleri kantselei, kohtute, sotsiaalkindlustusameti ja asjassepuutuvate organisatsioonide esindajad. Tolleaegne justiitsminister Urmas Reinsalu otsustas, et justiitsministeerium tellib uuringu, millega selgitatakse välja, kui suur peaks olema keskmise lapse igakuine ülalpidamiskulu.
Uuring valmis käesoleva aasta alguses ning uuringu lõppraportiga on võimalik tutvuda siin.
Justiitsministeerium saatis 9. novembril kooskõlastusringileeelnõu elatise väljamõistmise süsteemi muutmiseks. Eelnõus asendatakse senine miinimumelatise summa õiglasemate ja paindlikumate elatise arvutamise alustega. Seega ei saa enam rääkida ühest kindlast miinimumelatise summast, vaid igale lapsele väljamõistetav elatis sõltub konkreetse pere asjaoludest (kohustatud vanema sissetulek, ühes peres kasvavate laste arv, peretoetused ja kummagi vanema poolt lapsega koos veedetav aeg).
Ootame kooskõlastusi ja arvamusi eelnõu kohta 7. detsembriks aadressile info@just.ee. Eelnõu planeeritav jõustumise aeg on 1. mai 2021.
Praegu kehtib endiselt perekonnaseaduse § 101 lõige 1, mille kohaselt ei või igakuine elatis lapsele olla väiksem kui pool valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis) ehk 2019. aastal 270 eurot kuus ja 2020. aastal 292 eurot kuus ühe lapse kohta.
Seejuures on tähtis meeles pidada, et kohus saab välja mõista ka minimaalmäärast väiksema elatise. Kuigi vanem ei vabane PKSi § 102 lõike 2 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, võib kohus mõjuval põhjusel igakuise elatise suurust vähendada alla eelmainitud summa.
Mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes osutuks juhul, kui mõistetakse välja miinimumelatis, elatist saava lapsega võrreldes varaliselt vähem kindlustatuks.
Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-35-17 nentinud, et kuna mõjuv põhjus on PKSi § 102 lõike 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus mõista välja miinimumelatisest väiksem elatis. Riigikohtu hinnangul tuleb mõjuvat põhjust hinnates arvestada esmajoones sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada. Teisisõnu peavad lapse igapäevased vajadused olema rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud ka juhul, kui makstakse miinimumelatisest väiksemat elatist. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega.
09.11.2020. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega muudetakse perekonnaseaduses alaealisele lapsele elatise määramise korda. Senine miinimumelatise summa, milleks on olnud pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2020. aastal 292 eurot kuus ühe lapse kohta), asendatakse õiglasemate ja paindlikumate elatise arvutamise alustega.
Justiitsminister Raivo Aegi sõnul ei täida kehtiv miinimumelatis praktikas alati oma eesmärki ja võlaringi sattunud vanemate lapsed ei saa kokkuvõttes midagi. „Miinimumpalga kiire tõusu tõttu on paljud elatist maksma kohustatud vanemad tahtmatult võlgnikustaatusesse sattunud, kuna praeguse miinimumelatise maksmine käib neile selgelt üle jõu. Paindlikum süsteem peaks viima õiglasema lahenduseni ja seega võiks ka seniste võlglaste lapsed päriselt hakata neile mõistetavat elatist saama,“ sõnas Aeg.
Värske eelnõu tugineb suuresti 2018. aastal koostatud eelnõu väljatöötamiskavatsusele ja sel kevadel ministeeriumi tellimusel valminud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi viidud lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu järeldustele, mille kohaselt võiks elatise suurust arvutada valemi järgi, mis arvestab olulisemaid lapse ja tema vanema eluga seotud asjaolusid.
Justiitsministeeriumi ettepanekul võiks kohtul elatise määramise aluseks olla baassumma, mida korrigeeritakse iga aasta vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele ning millele lisatakse 3% elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Kui vanema tegelik sissetulek on keskmisest oluliselt suurem või väiksem, lisatakse 3% tegelikust sissetulekust.
Lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud keskmisest standardeelarvest lähtuvalt on selleks baassummaks koos tarbijahinnaindeksiga 2020. aastal 181 eurot, millele lisandub 2019. aasta keskmisest brutokuupalgast (1407 eurot) 3% ehk ümardatult 42 eurot. Saadud summat korrigeeritakse omakorda mastaabisäästu, poole peretoetuse ja lapsega koos veedetava aja võrra.
Seega ei saa enam rääkida ühest kindlast miinimumelatise summast, vaid igale lapsele väljamõistetav elatis sõltub eelnimetatud asjaoludest. Näiteks kui elatist makstakse ühele lapsele, kohustatud vanemal on Eesti keskmine sissetulek ja ta veedab lapsega vähem kui 7 päeva kuus ning teise vanema arvele laekub lapsetoetus, on elatise summa 181 (2020. baassuma) + 42 (3% 2019. keskmisest sissetulekust) – 30 (50% nõudja arvele laekuvast lapsetoetusest) = 193 eurot kuus.
Lõpliku elatise summa määravad:
– Kohustatud vanema sissetulek. Reeglina lisatakse baassummale 3% elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Lisatavat summat võib suurendada või vähendada vastavalt vanema tegelikule sissetulekule, kui see erineb oluliselt keskmisest.
– Elatist saavate laste arv samas peres. Mastaabisäästu arvestades on alates teisest lapsest elatise summa 30% väiksem kui esimese lapse elatise summa.
– Peretoetused. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kui neid toetusi saab elatise nõudja, arvestatakse pool toetusest iga lapse kohta elatise summast maha. Kui aga maksja, siis arvestatakse see summa elatisele juurde.
– Lapse jagatud elukoht. Kui laps elab elatist maksva vanema juures aasta lõikes keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat iga lapsega koos veedetava ööpäeva kohta ühe protsendi võrra tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud baassummast (2020. aastal 1,80 eurot päevas).
Erijuhtumite puhul, kui näiteks lapsel on erivajadused või vanema võimalused sissetulekut teenida olematud või väga piiratud, on kohtul siiski võimalus elatist välja mõista eeltoodud kriteeriumitega võrreldes suuremas või väiksemas summas. Sellise erandi tegemine on aga õigustatud vaid mõjuval põhjusel.
Automaatselt seni välja mõistetud summad ei muutu, kuid tuleb tähele panna, et enne 2021. aasta kevadet, mil seadusemuudatus on plaanitud jõustuma, ei tasu elatisvõlglastel seniste summade ümber vaatamiseks kohtusse pöörduda.
„Eelnõu kooskõlastusele saatmine on alles esimene samm arutelus, mis peaks tagama kokkuvõttes õiglasemad tingimused,“ toonitas Aeg.
Lisaks plaanitavatele seadusemuudatustele kavandab justiitsministeerium tulevikus abistava töövahendina veebipõhise elatiskalkulaatori loomist, kuhu saavad kas lahku läinud vanemad ise või kohus sisestada eelmainitud andmed ja kalkulaator arvutaks välja konkreetse pere jaoks sobiliku elatise summa kuus.
Kalkulaator aitaks ära hoida vanemate sagedased kohtusse pöördumised elatise väljamõistmiseks. „Siis saaksid vanemad kalkulaatori abil juba ise teada, mis oleks elatise summa suurusjärk, mille kohus antud asjaoludel tõenäoliselt välja mõistaks ega vajaks sellele tingimata kohtupoolset kinnitust,“ sõnas ta.
Tartu Ülikooli ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringuga saab tutvuda SIIN.
