Keskkonnasõbraliku kohaliku omavalitsuse tiitli pälvis Saaremaa vald
Eesti mullune keskkonnasõbralikem omavalitsus on Saaremaa vald. Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) korraldatud konkursi nominentide hulka pääsesid ka Rakvere linn ja Tartu linn.
„Võitja vald tõusis esile ennekõike sellega, et nende möödunud aastane keskkonnaprogramm oli väga mitmekesine ning samas saavutas ühtlaselt tugevad tulemused kõigis hinnatavates valdkondades,“ ütles Keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt, kes Saaremaa vallale täna auhinna säästva arengu foorumil üle andis. „Kõike keskkonna heaks tehtut saatis ka väga tasemel kommunikatsioon, mistõttu on ilmselt iga saarlane enda kodukoha keskkonnaarengutega kursis. On ilmselge, et hea keskkond on ka elukvaliteedi looja, seega on saarlased oma vallas kindlates kätes.“
Saaremaa valla mullustest tegevustest toodi välja järgmist: liigirikaste poollooduslike koosluste taastamine, energiatõhusate lahenduste kasutamine, keskkonnahoidlikud riigihanked, veekogusid tervendavad ja kalade rändetingimusi parandavad projektid, üritusteks jäätmete liigiti kogumise süsteemide laenutamine ja nõuetele vastava joogivee- ja reoveekäitluse rajamise toetamine.
„Saaremaa valla roll oma piirkonna keskkonnasõbralikumaks muutmiseks on märkimisväärne – nad on panustanud nii elanike keskkonnateadlikkuse suurendamisse, ellu viinud mahukaid investeeringuid kui ka aidanud säilitada elurikkust,“ sõnas KIKi juhataja Andrus Treier. „Esile võib tuua näiteks ohtlike jäätmete kogumisringe, mitmete külade ja alevike tänavavavalgustuse uuendamist, lasteaedade energiatõhusamaks muutmist või soojusvõrkude uuendamist, kuhu ka meie KIKiga oleme õla alla saanud panna.“
Keskkonnasõbralik kohalik omavalitsus saab KIKilt kuni 50 000 eurot keskkonnaalasel koolitusel osalemiseks, avaliku ürituse korraldamiseks või keskkonnaheaolule kaasa aitava investeeringu toetamiseks. „Loodame, et täna tunnustatud kohalikud omavalitsused on eeskujuks ka teistele ning järgmisel aastal võime taas uutele edulugudele kaasa elada,“ lisas Treier.
Keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt märkis, et kuigi üldvõitjaid sai olla vaid üks, väärivad tunnustust absoluutselt kõik kandideerinud omavalitsused. „Kõik nad on andnud kohalikul tasandil suure panuse keskkonna hüvanguks ning valmis tegema veelgi rohkem. Vahel on just tunnustav sõna see edasiviiv jõud, mistõttu läheb see konkurss kindlasti ka kordusesse,“ julgustas Münt omavalitsusi järgmistel sarnastel ettevõtmistel kindlasti end üles andma ning oma tegevused avalikkuse ette tooma.
Konkursil osales 12 kohalikku omavalitsust: Võru linna, Kanepi vald, Saku vald, Tõrva vald, Hiiumaa vald, Tartu linn, Keila linn, Paide linn, Saaremaa vald, Rakvere linn, Loksa linn ja Harku vald.
Konkursil kuulutati välja kaks tunnustust, mille pälvisid Keila linn ning Võru vald, ning valiti võitja valiti välja kolme nominendi (Saaremaa vald, Tartu linn ja Rakvere linn) hulgast.
Keskkonnaministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse korraldatud konkursi eesmärk on tunnustada neid omavalitsusi, kes on oma tegevusega panustanud negatiivse keskkonnamõju vähendamisse, väärtustanud looduslähedast elukeskkonda ning suurendanud elanike keskkonnateadlikkust.
Konkursil osalejaid hinnati viies valdkonnas: ringmajandus, loodukaitse, kliimamuutuste leevendamine ning nendega kohanemine, vesi, keskkonnateadlikkus.
Konkursile esitatud ankeete hindasid Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Rahandusministeeriumi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad ning www.kuhuviia.ee portaali eestvedajad. Hindamiskomisjon hindas, kuidas on omavalitsuses edendatud ringmajandust, mida tehakse kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, kuidas säilitatakse elurikkust, milliseid lahendusi kasutatakse sademevee kogumiseks ja veekogude tervendamiseks ning mida võetakse ette selleks, et kohalikud elanikud oleksid keskkonnateadlikumad.