Läbipõlemine on seisund, mis tekib vastusena pikalt kestnud ebasoodsatele töötingimustele. Arvatakse, et läbipõlemine hõlmab emotsionaalset kurnatust, isiklike saavutuste vähenemist ning depersonaliseerumist, mis on kaitsereaktsioon emotsionaalse kurnatuse vähendamiseks, tekitab soovi inimestest eemale tõmbuda, hoiduda avatud suhtlemisest pereliikmete ja sõpradega. Läbipõlemise riskifaktoritest, ravist ning ennetamisest räägib Minudoc.ee perearst Sergey Saadi.
Tööga seotud läbipõlemise riskifaktorid on ka depressiooni ennustajad. Läbipõlemise sümptomid kattuvad sageli depressiooni sümptomitega. “Depressiooniks nimetatakse meeleoluhäiret, mis põhjustab püsivat kurbustunnet ja huvi kadu, mõjutab teie enesetunnet, mõtlemist ja käitumist ning võib põhjustada mitmesuguseid emotsionaalseid ja füüsilisi probleeme. Inimesel võib olla raskusi tavaliste igapäevaste toimingutega ja mõnikord võib lausa tunduda, et elu pole elamist väärt,” selgitab Minudoc.ee perearst
.
Millal arsti poole pöörduda?
Kui tunnete depressiooni sümptomeid, pöörduge arsti või vaimse tervise spetsialisti poole nii kiiresti kui võimalik. “Kui te ei soovi ravi või nõu meditsiinitöötaja poolt, rääkige sõbra või lähedasega, õpetaja või vaimse juhiga, või kellegi teisega, keda usaldate,” soovitab Saadi.
Tegurid, mis näivad suurendavat läbipõlemise ja depressiooni tekkimise või vallandumise riski, on järgmised:
•teatud isiksuseomadused, näiteks madal enesehinnang, enesekriitilisus või pessimistlik maailmavaade
•traumeerivad või stressirohked sündmused, näiteks füüsiline või seksuaalne väärkohtlemine, lähedase surm või kaotus, rasked suhted või rahalised probleemid
•veresugulased, kellel on esinenud depressiooni, bipolaarset häiret, alkoholismi või suitsiidi
•muude vaimse tervise häirete, näiteks ärevushäire, söömishäirete või traumajärgse stressihäire eelnevad episoodid
•alkoholi või mõnuainete kuritarvitamine
•tõsine või krooniline haigus, sealhulgas vähk, insult, krooniline valu või südamehaigus
•teatud ravimid – enne ravimite kasutamist pidage alati nõu arstiga
Ravimata läbipõlemine ja depressioon võivad põhjustada erinevaid tüsistusi:
•liigne kehakaal või rasvumine, mis võib põhjustada südamehaigusi ja diabeeti
•valu või füüsiline haigus
•alkoholi või narkootikumide kuritarvitamine
•ärevus, paanikahäired või sotsiaalfoobia
•perekonfliktid, suhteraskused ja töö- või kooliprobleemid
•sotsiaalne isolatsioon
•enesetapumõtted, enesetapukatsed või enesetapp
•enesevigastamine, näiteks lõikamine
•enneaegne surm meditsiiniliste seisundite tõttu
Ennetamine
Depressiooni vältimiseks pole kindlat viisi, kuid järgnevad meetodid võivad siiski aidata:
•proovige erinevaid meetmeid stressi ohjamiseks, vastupidavuse suurendamiseks ja enesehinnangu tõstmiseks
•pöörduge julgelt perekonna ja sõprade poole, eriti vaimse kriisi ajal
•ravi alustage võimalikult vara – see aitab depressiooni süvenemist vältida
•arvestage kohe üsna pikaajalise raviga, sest see aitab sümptomite kordumist vältida
Ravi
Ravimid ja psühhoteraapia on enamike inimeste jaoks efektiivsed. “Esmaste kahtluste ja kaebustega on mõistlik pöörduda esialgu pereõe või perearsti poole, kes oskavad läbi viia sõelteste, millest selgub vaimse tervise häire tõsidus ning lähtuvalt sellest võib perearst tegeleda teie probleemide lahendamisega ise, määrates tablettravi või suunates psühholoogile kas tasuliselt või hetkel piiratud võimalustega teraapiafondi raames, või siis tõsisema probleemi puhul soovitab perearst psühhiaatri konsultatsiooni, raske depressiooni puhul isegi haiglaravi,” räägib e-kliiniku perearst.
Tasuta esmast psühholoogilist nõustamist võivad saada kõik noored kuni 26. eluaastani noorte nõustamiskeskustes üle Eesti.
Eluviisi muutmine ja võimalused meeleolu parandamiseks ning stabiliseerimiseks:
•Pidage oma raviplaanist kinni. Ärge jätke vahele psühhoteraapia seansse ega kohtumisi. Isegi kui tunnete end hästi, ärge jätke ravimite võtmist pooleli. Kui te selle lõpetate, võivad depressiooni sümptomid tagasi tulla ja teil võivad tekkida ka võõrutusnähud. Pidage meeles, et parema enesetunde saavutamiseks on vaja aega.
•Lugege depressiooni kohta. Piisavad teadmised võivad teid motiveerida oma raviplaanist kinni pidama. Julgustage oma perekonda depressiooni kohta uurima – nii oskavad nad paremini teid aidata, mõista ja toetada.
•Pöörake tähelepanu hoiatusmärkidele. Tehke koostööd oma arsti või terapeudiga, et teada saada, mis võib teie depressiooni sümptomeid esile kutsuda. Koostage plaan, et teaksite, mida teha, kui teie sümptomid süvenevad. Kui märkate sümptomite või enesetunde muutusi, pöörduge oma arsti või terapeudi poole.
•Vältige alkoholi ja mõnuainete tarvitamist. Võib tunduda, et alkohol või narkootikumid vähendavad depressiooni sümptomeid, kuid pikemas perspektiivis halvendavad need sümptomeid ja raskendavad depressiooni ravimist. Kui vajate abi alkoholi või ainete tarvitamisel, pidage nõu oma arsti või terapeudiga.
•Hoolitsege enda eest. Sööge tervislikult, olge füüsiliselt aktiivne ja magage piisavalt. Sobib kõndimine, ujumine, aiandus või mõni muu tegevus, mis teile meeldib. Piisav uni on oluline nii teie füüsilise kui ka vaimse heaolu jaoks. Kui teil on probleeme magamisega, pidage nõu oma arstiga.
Alternatiivmeditsiin
Alternatiivse või täiendava ravi korral kaaluge kindlasti, millised on riskid ning võimalikud kasutegurid. “Ärge asendage tavalist ravi ega psühhoteraapiat alternatiivmeditsiiniga ilma oma raviarstiga nõu pidamata. Kui tegemist on depressiooniga, ei asenda tavaliselt alternatiivsed ravimeetodid arstiabi,” soovitab arst meeles pidada.
Mõned toidulisandid võivad parandada meeleolu, kuid nende toimemehhanism ja näidustused vajavad veel uurimist:
•Naistepuna võib abiks olla kerge või mõõduka depressiooni korral. Kuid kui otsustate seda kasutada, olge ettevaatlik – naistepuna võib anda teiste ravimitega koos kasutamisel erinevaid, sageli mittesoodsaid kõrvaltoimeid. Samuti vältige naistepuna võtmist antidepressantide võtmise ajal, kuna see kombinatsioon võib põhjustada tõsiseid kõrvaltoimeid.
•SAMe (ehk S-adenosüülmetioniin, Ademetioniin)
•Oomega-3 rasvhapped
“Kuna mõned taimsed- ja toidulisandid võivad omada halba koostoimet ravimitega, pidage enne toidulisandite kasutamist nõu oma arsti või apteekriga,” soovitab Minudoc.ee perearst.
Integratiivse meditsiini praktikud usuvad, et vaim ja keha peavad olema harmoonias – just nii püsib inimene terve. Lisaks ravimitele võib depressiooni ravil kasutada ka järgmisi meetodeid:
•Nõelravi
•Lõõgastuspraktikad ja hiina võitluskunstid, näiteks jooga või tai chi
•Meditatsioon
•Massaažiteraapia
•Muusika- või kunstiteraapia
•Aeroobne treening
Tuleb meeles pidada, et ainult nendele ravimeetoditele tuginemine ei ole tavaliselt depressiooni raviks piisav. “Nendest võib abi olla juhul, kui neid kasutatakse lisaks ravimitele ja psühhoteraapiale,” lisab doktor Saadi.
Toimetulek ja tugi
Rääkige oma toimetulekuoskuste parandamisest arsti või terapeudiga ja proovige järgmisi näpunäiteid:
•Lihtsustage oma elu. Kui võimalik, vähendage kohustusi ja seadke endale mõistlikud eesmärgid. Kui tunnete väsimust, võtke vähem asju ette
•Pidage päevikut või blogi. Kirjutamine võib osana teie ravist parandada meeleolu, lubades teil väljendada valu, viha, hirmu ning kõiki teisi emotsioone
•Lugege tuntud eneseabiraamatuid ja veebilehti
•Ärge muutuge isoleerituks. Proovige osaleda ühiskondlikes üritustes ja kohtuge regulaarselt pere ja sõpradega. Tugirühmad depressiooniga inimestele võivad aidata teil luua ühenduse teistega, kes seisavad silmitsi sarnaste väljakutsetega – need on head ka kogemuste jagamiseks.
•Õppige oma stressi leevendamise ja juhtimise viise. Näited hõlmavad meditatsiooni, järkjärgulist lihaste lõdvestamist, joogat ja tai chi’d
•Planeerige oma aega targasti
•Ärge langetage olulisi otsuseid, kui tunnete ennast emotsionaalselt halvasti
Allikas: https://www.virtuaalkliinik.ee