Mida teha siis, kui sinu veresuhkur on kõrge? Millised on kõrge veresuhkru sümptomid? Kuidas üldse aru saada, et veresuhkruga võib midagi valesti olla?
Enamik inimestest väga hästi kursis, et liiga palju magusat ei ole kasulik süüa. Vahel kiputakse ekslikult arvama, et ainuüksi liigne magusa söömine tekitab suhkruhaigust, kuid see pole kaugeltki niisama lihtne, kirjutatakse Benu apteegi blogis.
Miks tekib kõrge veresuhkur?
Pärast iga einet lagunevad söödud süsivesikud seedekulglas glükoosiks, mis imendub seejärel kiiresti verre. Seega on üsna tavapärane, et pärast sööki veresuhkru tase tõuseb.
Veresuhkrut reguleerivad hormoonid, mis on olulised glükoosi ainevahetusel, näiteks adrenaliin, glükagoon ja insuliin. Viimane neist on kõige olulisem ja tuntum.
Veresuhkru norm veres on tühja kõhuga 3,3 kuni 5,5 mmol/L. Laias laastus võib aga öelda, et tervel inimesel jäävad normi piiresse näidud alla 6, diabeetikutel alla 6,5. Kui juhuslikul mõõtmisel (kui pole peetud kinni tühja kõhu reeglist) on mõõtmistulemus üle 11, siis võib seegi viidata suhkruhaigusele.
Diabeet tõstab inimese veresuhkru taseme ohtlikult kõrgele. Kõrge veresuhkur kahjustab veresooni kõige otsesemal moel, rikkudes veresoonte sisekesti. Südame- ja veresoonkonnahaigused on aga diabeetikute seas peamised surma põhjustajad.
Kes on kõige enam ohustatud?
– ülekaalulised ehk need, kelle kehamassiindeks on enam kui 35;
– rasedusaegset diabeeti põdenud naised;
– inimesed, kelle suguvõsas on varem diabeeti esinenud;
– inimesed, kelle triglütseriidide tase veres on üle 2,8 ja HDL-kolesterool (hea) alla 0,9;
– inimesed, kellel on veresuhkur pärast sööki normist rohkem või kauem kõrgenenud.
Diabeet jaguneb kaheks tüübiks. I tüübi puhul hakkab organism teadmata põhjusel insuliinitootvaid beeta-rakke hävitama. See tähendab, et inimene vajab eluaegset ravi – insuliini süstimist. Haigestumine toimub enamasti lapsena või noorukina.
II tüübi puhul haigestutakse pigem täiskasvanueas, riskiteguriks on juba mainitud tingimused: ülekaalulisus, vähene liikuvus, jne. Raviks on kehakaalu vähendamine, tabletid, vajadusel ka insuliini täiendavad süstid.
Mis on kõrge veresuhkru sümptomid?
Diabeedi sümptomid olenevad sellest, kumma haiguse tüübiga tegemist on.
II diabeeditüübi puhul võivad haigusnähud pea täielikult puududa. Tihti avastatakse kõrgenenud veresuhkru tase mõnel muul põhjusel tehtud vereanalüüsi tulemuste kaudu.
I tüüpi diabeedi sümptomiteks võivad olla uriini hulga suurenemine, tugev janu ja söögiisu tõus, kuid samal ajal kehakaalu langemine. Kui ravi hilineb, siis võib tekkida isutus, oksendamine, iiveldus, nõrkustunne ja isegi teadvusehäired. Sellised nähud tekivad, kuna kehas on insuliinipuudus ja kõrge veresuhkur.
Mida saab ise diabeedi ennetamiseks ja raviks teha?
Kuna II tüüpi diabeeti nimetatakse enamasti elustiilihaiguseks, siis on seda võimalik leevendada ja mõnel juhul isegi kontrollida eluviiside muutmise kaudu. Kui aga haigus on kord juba tekkinud, siis tavaliselt kestab see siiski ülejäänud elu ja vajab nii elustiili korrigeerimist kui ka ravimite abi.
Hea on teada, et tervisliku toitumise ja aktiivse liikumise abil on võimalik n-ö eeldiabeetikutel (kõrge veresuhkruga inimestel, kellel siiski diabeeti veel diagnoosida ei saa) haiguse avaldumist ennetada või seda edasi lükata. Niisiis on tervislikud eluviisid kasulikud ja lausa vajalikud igaühe jaoks.
Millele enne veresuhkru taseme määramist tähelepanu pöörata?
Enne veresuhkru määramist on vaja olla 12 tundi söömata ja joomata. Juua tohib vaid puhast vett. Veresuhkru tase mõõdetakse glükomeetriga ja selleks on tarvis paar tilka verd sõrmeotsast.
Sageli kiputakse ka arvama, et diabeet on üksnes ülekaaluliste inimeste haigus. Tegelikult kõik ülekaalulised kindlasti diabeeti ei haigestu. Paraku võib diabeet avalduda ka täiesti normkaalulistel inimestel.
Kõrge veresuhkru sümptomid ei ole alati selged ja seetõttu ainus viis oma veresuhkru taseme teada saamiseks on selle mõõtmine.