Valdav enamik vitamiine, toidulisandeid ja dieete ei aita ennetada südamehaigusi ega vähendada suremust, selgub ligi miljonit inimest haaranud kliiniliste katsete koondanalüüsist. Ühtlasi napib põhjapanevat tõestusmaterjali nii nende kasulikkuse kui ka kahjulikkuse kohta.
“Ma ei kannaks Vahemere ja madala rasvasisaldusega dieete teatud inimrühmade puhul veel maha, kuid mul pole enam lootust, et multivitamiinid ja mineraalid võiksid neid toidulisandina võttes kasulikud olla. Tervetel inimestel on nende peale raha raiskamine mõttetu,” leidis koondanalüüsi juhtivautor Safi Khan, Lääne-Virginia Ülikooli meditsiinidotsent ERR Novaatorile antud intervjuus.
Vastilmunud analüüsi raames võttis ta kolleegidega ette 277 eelneva kliinilise katse ja 24 sekkumisega saadud tulemused. Kokku haarasid need ligi 992 000 inimest. Erinevalt inimeste lihtsal jälgimisel põhinevatest uuringutest võimaldavad öelda kliinilised katsed midagi kindlamat nähtavate seoste põhjuslikkuse kohta. Näiteks võib olla vähem soola söövate inimeste suremus väiksem nii väikese soolatarbimise kui ka nende teiste tervislike eluviiside tõttu.
Eriti toidusedeli muudatuste puhul ei pruugi selguda lõplik tõde aga isegi hoolikalt kontrollitud katsetes. “Plaani järgi oma normaalset toitumist jätkavad isikud võivad üritada katse mõjul oma harjumusi muuta. Samal ajal ei pruugi uut dieeti katsetavad isikud sellest lõpuni kinni pidada. Lisaks mõjutab toidusedel inimeste tervist mitmete aastate vältel. Nende hinna tõttu kestavad katsed tavaliselt palju vähem aega,” nentis Susan Jebbs, Oxfordi Ülikooli toitumise ja rahvatervise professor, kes polnud analüüsiga seotud.
Viimaks võib võrrelda koondanalüüse jämeda pintsliga maalitud kunstiteostega. Osa pisiasjadest ja laiemast kontekstist läheb kaduma. Antud juhul võis näiteks foolhapet tegelikkusest kasulikumana näidata üks suur Hiinas läbiviidud kliiniline katse. Erinevalt läänemaailmale iseloomulikust toidusedelist ei leia kohalike toidust B9-vitamiini kuigi palju. Viimast tunnistas ka Khan. Sellegipoolest uskus dotsent, et allolevast koondanalüüsi tulemusi kokkuvõtvast graafikust on kasu arstidele ja patsientidele.
“Nähtav mõju on vaid mõnedel toidulisanditel. Oomega-3 rasvhapped vähendasid infarktide ja südame-isheemiatõve riski. Foolhape aitas vähendada infarktiriski. Vähese soolasisaldusega dieet vähendas üldsuremust,” loetles Safi Khan. Teisalt kasvatas infarktiriski korraga D-vitamiini ja kaltsiumi võtmine. Viimase põhjused jäävad ebaselgeks. Ühe võimalusena sisaldavad mitmed läänemaailmas müüdavad toidud juba niigi täiendavalt D-vitamiini, mis viib selle üleannustamiseni.
Sõltumatult koondanalüüsi kaasatud inimeste arvust rõhutas dotsent, et enamikes uurimustes esitletud tõendite tugevus jätab soovida. Seetõttu pole imekspandav, kui uued ja parema ülesehitusega kliinilised katsed osutavad teatud toidusedelite kasulikule mõjule. “Kaalud võivad kalduda praegu nii ühes kui ka teises suunas,” märkis Khan.
Samale viitas Susan Jebbs. Näiteks jõudsid märtsis avaldatud meta-analüüsis kõik viimasel ajal avaldatud Vahemere dieeti puudutavad tööd kokku võtnud teadlased järeldusele, et selle kasulikkusele viitavad tõendid on tugevad ja ühesed. Valdava enamiku sinna kaasatud töödest moodustasid vaatluslikud uuringud.
Seetõttu pole värske koondanalüüsi valguses mõistlik visata prügikasti kõik olemasolevad toitumissoovitused. “Teame, et väiksem kehakaal seostub tervisliku toidusedeliga ja päevas söödavate kalorite hulga vähendamisega. Tavaliselt tähendab see küllastunud rasvade ja suhkru tarbimise piiramist,” lisas Jebbs.
“Kui sul pole just diagnoositud mõne vitamiini või mineraalaine puudujääki, pole mõtet neid niisama n-ö tervise turgutamiseks osta. Neist pole mingit kasu. Piisab, kui järgida riiklikke toitumissoovitusi, olla füüsiliselt aktiivne ja suitsetamine maha jätta,” sõnas Khan.
Uurimus ilmus ajakirjas Annals of Internal Medicine.
