Eesti on tänavu andnud Ukrainale sõjalist abi juba enam kui 50 miljoni euro väärtuses, millest üle 40 miljoni euro moodustab Eesti enda kaitsetööstuse toodang. Aasta lõpuks peaks Eesti Ukrainale antav sõjaline toetus ulatuma vähemalt 0,28 protsendini Eesti sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
Kaitseministeeriumi hinnangul on tegemist järjepideva toetusega, mille eesmärk on aidata Ukrainal säilitada ja tugevdada oma kaitsevõimet Venemaa jätkuva agressiooni tingimustes.
Pevkur: Ukraina kaitseb ka Euroopa julgeolekut
Kaitseminister Hanno Pevkur rõhutas Ukraina iseseisvuspäeval, et Eesti toetus Ukrainale ei ole pelgalt kahe riigi vaheline abistamine.
Tema sõnul kaitseb Ukraina oma riiki, kuid samal ajal ka kogu Euroopa julgeolekut.
Eesti on Ukraina kõrval olnud alates Venemaa täiemahulise sõja algusest ning valitsus soovib jätkata toetust vähemalt tasemel, mis vastab 0,25 protsendile Eesti SKT-st aastas.
Tänavu on eesmärk sellest tasemest kõrgem – vähemalt 0,28 protsenti SKT-st.
Eelmisel aastal ulatus Eesti Ukrainale antud sõjalise abi maht koguni 0,35 protsendini SKT-st.
Üha suurem osa abist tuleb Eesti enda kaitsetööstusest
Eesti sõjalise abi puhul on viimastel aastatel üha olulisemaks muutunud kodumaise kaitsetööstuse toodang.
Tänavu on Ukrainale suunatud üle 40 miljoni euro väärtuses Eesti ettevõtete toodangut. See tähendab, et abi ei seisne üksnes olemasolevate relvade ja varustuse saatmises, vaid samal ajal toetatakse ka Eesti kaitsetööstuse arengut.
Kaitseministeeriumi sõnul lähtutakse seejuures eelkõige Ukraina tegelikest sõjalistest vajadustest.
- aasta abipaketist on osa juba Ukrainasse jõudnud. Eesti on muu hulgas soetanud Ukrainale droone ja nende kasutamiseks vajalikke tarvikuid.
Samuti on Eesti valmistumas teatama 2027. aasta abimeetmest.
Eesti on toetanud ka USA relvastuse hankimist
Lisaks Eesti enda kaitsetööstuse toodangule osaleb Eesti NATO riikide ühises PURL-i ehk Prioritized Ukraine Requirement Listi algatuses.
Selle kaudu hangitakse Ukrainale USA kaitsetööstuses toodetud sõjalisi võimeid.
Eesti on selle algatuse kaudu Ukrainat toetanud kokku 21 miljoni euroga.
- aasta novembris panustas Eesti Põhjala-Balti ühisesse paketti 10 miljonit eurot ning tänavu 24. veebruaril lisandus veel 11 miljonit eurot.
Eesti juhib koos Luksemburgiga IT-koalitsiooni
Eesti panus Ukraina kaitsevõimesse ei piirdu relvastuse ja laskemoonaga.
Koos Luksemburgiga juhib Eesti IT-koalitsiooni, mille eesmärk on tugevdada Ukraina tehnoloogilist ja digitaalset kaitsevõimet ning aidata üles ehitada NATO standarditele vastavat IKT-taristut.
Koalitsioonis osaleb kokku 18 riiki ning selle kaudu on Ukrainat toetatud juba rohkem kui 1,5 miljardi euroga.
Eesti panustab tänavu IT-koalitsiooni kaudu veel 5,7 miljonit eurot.
See tähendab, et Eesti abi hõlmab üha rohkem ka tehnoloogiat, sidevõimekust, digitaalseid lahendusi ning kübervaldkonda.
Rohkem kui 2000 Ukraina sõdurit on saanud Eestis väljaõpet
Eesti panus ei ole piirdunud üksnes rahalise abiga.
Alates Venemaa täiemahulise sõja algusest on Eesti korraldanud väljaõpet rohkem kui 2000 Ukraina kaitseväelasele.
Samuti on Eesti panustanud kahe miljoni euroga Euroopa Liidu miljoni mürsu algatusse, mille eesmärk on suurendada Ukrainale vajaliku laskemoona kättesaadavust.
Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul ei jää Eesti antav abi lihtsalt ladudesse seisma, vaid selle eesmärk on jõuda Ukraina kaitsjateni ning toetada nende võimet oma riiki kaitsta.
Eesti ja Ukraina tihendavad kaitsetööstuse koostööd
Sõjalise abi kõrval on Eesti ja Ukraina viimastel aastatel tugevdanud ka pikaajalist kaitsekoostööd.
Aprilli lõpus allkirjastasid Eesti ja Ukraina kaitseministrid Kiievis ühiste kavatsuste leppe, mille eesmärk on arendada kahe riigi kaitsetööstuslikku koostööd.
Üheks oluliseks suunaks on ühistootmise edendamine, mis võiks tulevikus anda Eesti ettevõtetele ja Ukraina kaitsetööstusele veelgi rohkem võimalusi koostööks.
Lisaks sõlmisid peaminister Kristen Michal ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tänavu NATO Ankara tippkohtumise ajal nn droonikokkuleppe.
Kuigi kokkulepet seostatakse eelkõige droonidega, on selle sisu tegelikult laiem. See hõlmab kaitsetööstuse koostööd, teadmiste ja tehnoloogiate vahetamist ning koostööd IT- ja kübervaldkonnas.
Eesti abi Ukrainale on aastatega kasvanud
Alates Venemaa täiemahulise agressiooni algusest 2022. aastal on Eesti eri sõjalise abi algatuste kaudu Ukrainat toetanud kokku enam kui 850 miljoni euro väärtuses.
Tänavune toetus näitab, et Eesti soovib jätkata Ukraina toetamist pikaajaliselt, pöörates üha rohkem tähelepanu ka Eesti enda kaitsetööstuse võimekusele.
Kaitseministeeriumi sõnul on eesmärk aidata Ukrainal säilitada oma kaitsevõime, kuid samal ajal tugevdada ka Eesti ja kogu Euroopa julgeolekut.
Eesti sõnum on selge: Ukraina toetamine ei ole ühekordne abipakett, vaid pikaajaline julgeolekupoliitiline kohustus.
