www.minuaeg.com
2025. aastal pöörduti riigi ohvriabiteenuste poole ligi 20 000 korral. See näitab, et kuriteo mõju ei piirdu sageli sündmuskoha ega menetlusega, vaid võib inimese elu mõjutada veel kaua pärast toimunut. Kõige enam otsitakse abi vaimse vägivalla tagajärgedega toimetulekuks ning spetsialistide hinnangul jõuavad paljud inimesed abini liiga hilja. Üheks selle taga peituvaks põhjuseks on kuriteoohvrite teadmatus oma õigustest ja abivõimalustest.
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi statistika näitab, et kaks kolmandikku pöördumistest moodustavad vaimse tervise mured ning kolmandiku sotsiaalsed probleemid. Abi otsiti sageli ka füüsilise ja seksuaalvägivalla ning lähisuhtevägivalla tõttu.
Statistika kinnitab, et kuriteost taastumine vajab sageli pikaajalist tuge. Mullu sai traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi 2292 inimest ning naiste tugikeskused pakkusid tuge 1908 naisele. Turvalist majutust vajas 127 naist, kes viibisid tugikeskuses keskmiselt kuu aega.
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna juhataja Kaire Tamme sõnul ei lõpe kuritegu inimese jaoks hetkel, kui juhtum registreeritakse või menetlus algab. „Iga numbri taga selles statistikas peitub inimene, kelle turvatunne on saanud kannatada. Väga sageli algab just pärast kuritegu kõige keerulisem aeg, mil tuleb toime tulla hirmu, trauma ja ebakindlusega,“ märkis Kaire Tamm.
Tamme sõnul otsivad just vaimse vägivalla ohvrid sageli abi alles pärast seda, kui on püüdnud pikka aega üksi toime tulla.“Paljud ei oska oma kogemust esialgu isegi vägivallana ära tunda. Mida varem inimene abini jõuab, seda suurem on võimalus ennetada trauma süvenemist ja toetada taastumist,” lausus ta.
Ohvriabitöötajate kogemus näitab, et inimesed vajavad sageli korraga nii emotsionaalset tuge, psühholoogilist abi kui ka praktilist nõustamist ja turvalist keskkonda. Taastumine on enamasti pikk protsess ning oluline on, et inimene ei peaks abi otsides süsteemis üksi toime tulema.
Kuriteoohvrite kaitse projekti IMPACT projektijuhi Gerttu Aaviku sõnul ei tea samas paljud inimesed endiselt, et kuriteoohvrina on neil seadusest tulenevad õigused. “Eestis on igal kuriteoohvril õigus tasuta ohvriabile, vajadusel psühholoogilisele toele ning teabele oma õiguste ja menetluse kohta. Raskemate vägivallakuritegude korral on võimalik taotleda ka riiklikku kahjuhüvitist ning vajaduse korral kasutada näiteks tugiisiku või tõlgi abi,” loetles Aavik.
„Õigused aitavad inimest ainult siis, kui ta neist teab ja oskab neid kasutada. Abi saamine ei tohiks sõltuda sellest, kas inimene suudab keerulises olukorras ise süsteemis õige ukse üles leida,“ lisas ta.
15. juulil käivitus Justiits- ja Digiministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Victim Support Europe’i, Sotsiaalkindlustusameti, ja Euroopa Liidu koostöös avalik kuriteoohvrite kaitse kampaania. Kampaania eesmärk on suurendada teadlikkust kuriteoohvrite õigustest ja abivõimalustest ning julgustada abi otsima nii ennast kui ka lähedasi puudutavates olukordades.
Kampaania käivitub ajal, mil Euroopa Liidus on uuendatud kuriteoohvrite õiguste direktiivi. Uuendatud nõuded pööravad senisest suuremat tähelepanu sellele, et teave õiguste ja abivõimaluste kohta oleks lihtne, arusaadav ja kättesaadav ning et inimene jõuaks oma vajadustele vastava toe ja kaitseni.
Kuriteoohvrite kaitse projekt (IMPACT) on ellu kutsutud justiits- ja digiministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, Victim Support Europe´i ja Euroopa Liidu koostöös ning kestab kaks aastat (2024-2026).
Ohvriabi pakub tasuta ja konfidentsiaalset nõustamist kõigile, kes on kogenud kuritegu või vägivalda. Abi saab ööpäevaringselt ohvriabi kriisitelefonilt 116 006 ning ohvriabitöötajad tegutsevad igas maakonnas.
