Järgmisel nädalal jõuab Riigikogus teisele ja kolmandale lugemisele prokuratuuriseaduse muutmise eelnõu, mis toob kaasa mitmeid olulisi muudatusi prokuratuuri töökorralduses. Kõige tähelepanuväärsem neist on riigi peaprokuröri ametiaja piiramine ühe järjestikuse seitsmeaastase perioodiga.
Valitsus kiitis seadusemuudatused heaks mais ning eelnõu läbis esimese lugemise eelmisel nädalal. Riigikogu õiguskomisjon otsustas esmaspäeval saata eelnõu teisele lugemisele järgmise nädala alguses ning lõpphääletusele kolmapäeval.
Peaprokurör saaks ametis olla vaid ühe ametiaja
Kavandatava muudatuse kohaselt võiks riigi peaprokurör olla ametis maksimaalselt seitse aastat ning kordusametiaega enam ei tuleks. Samuti kehtestataks juhtivatele riigiprokuröridele ja vanemprokuröridele viieaastane ametiaeg.
Muudatuse eesmärk on tugevdada juhtimisstruktuuri, suurendada sõltumatust ning vältida olukorda, kus kõrged ametikohad muutuvad liiga pikaajaliseks.
Ida-Virumaa prokuröridele võib lisanduda kuni 20-protsendiline lisatasu
Eelnõu näeb ette ka võimaluse maksta Ida-Virumaal töötavatele prokuröridele kuni 20-protsendilist lisatasu. Meetme eesmärk on parandada kvalifitseeritud spetsialistide leidmist piirkonda, kus tööjõupuudus on olnud püsiv probleem.
Suurem kontroll kohtulahendite edasikaebamise üle
Seadusemuudatused puudutavad ka prokuratuuri otsuseid kohtulahendite vaidlustamisel. Tulevikus peaks kassatsioonkaebuste esitamine läbima põhjalikuma sisemise hindamise ning nõudma nii juhtivprokuröri kui ka peaprokuröri heakskiitu.
Muudatuse eesmärk on tagada ühtsemad otsused kriminaalmenetlustes ning rõhutada, et edasikaebamiste küsimused on kogu prokuratuuri, mitte üksikute prokuröride vastutus.
Pikemad katseajad ja täpsemad distsiplinaarreeglid
Lisaks nähakse eelnõus ette prokuröride katseaegade pikendamine, distsiplinaarmenetluse korra täpsustamine ning uute ametist vabastamise aluste kehtestamine.
Prokuratuuri hinnangul annavad muudatused organisatsioonile rohkem võimalusi kvaliteedi tagamiseks ning personalijuhtimise paindlikumaks korraldamiseks.
Peaprokurör Astrid Asi ütles kevadel ERR-ile, et suurem osa kavandatavatest muudatustest on prokuratuuriga läbi arutatud või on tulnud prokuratuuri enda ettepanekutest.
Tema sõnul ei ole prokuratuur muudatustele vastu, sest need aitavad tõsta töö kvaliteeti ning parandada organisatsiooni juhtimist.
Seitsmeaastase ametiaja idee kogub toetust
Peaprokuröri ametiaja piiramine seitsme aastaga ei ole Eesti avalikus arutelus uus mõte. Sarnast põhimõtet on pakutud ka teiste kõrgete riigiametite puhul.
President Alar Karis on korduvalt väljendanud seisukohta, et ka Eesti presidendil võiks olla üksainus seitsmeaastane ametiaeg. Tema hinnangul võimaldaks see keskenduda täielikult tööle, ilma et ametiaja keskel tekiks surve mõelda võimaliku tagasivalimise peale.
Ka riigireformi eest seisvad organisatsioonid on varem pakkunud välja, et mitmete põhiseaduslike institutsioonide juhid võiksid olla ametis ühe pikema ametiaja jooksul.
Praegused ametiajad Eestis
Praegu kehtivad Eesti olulisemate riigiametite juhtidele järgmised ametiajad:
- Riigikogu esimees – 1 aasta
- Vabariigi President – 5 aastat
- Riigikontrolör – 5 aastat
- Eesti Panga president – 5 aastat
- Õiguskantsler – 7 aastat
- Riigikohtu esimees – 9 aastat
Kui Riigikogu eelnõu heaks kiidab, lisandub sellesse nimekirja ka peaprokurör, kelle ametiaeg hakkaks olema üks seitsmeaastane periood ilma võimaluseta ametis jätkata. Muudatus tähistaks üht olulisemat prokuratuuri töökorraldust puudutavat reformi viimastel aastatel.
