Riigikogu neljapäevasel istungil läbis esimese lugemise Isamaa fraktsiooni algatatud perehüvitiste seaduse muudatus, mille eesmärk on siduda järjestikku sündivate laste puhul makstav vanemahüvitis elukalliduse ja palgakasvuga. Eelnõu arutelu jätkub sügisel Riigikogu järgmise istungjärgu ajal.
Kavandatava muudatuse kohaselt suureneks vanemahüvitis juhul, kui perre sünnib lühikese aja jooksul järgmine laps. Hüvitise arvutamisel võetaks arvesse laste sündide vahelisel ajal toimunud keskmise palga kasv, et vanemad ei kaotaks sissetulekus võrreldes tööturul toimunud arengutega.
Eelnõu tutvustanud Riigikogu liige Lea Danilson-Järg märkis, et vajadusest sellise muudatuse järele on räägitud juba aastaid. Tema sõnul on Eesti vanemahüvitise süsteem rahvusvaheliselt tunnustatud, kuid selle üheks puuduseks on asjaolu, et hüvitise suurus jääb pikaks ajaks sõltuma varasemast sissetulekust, samal ajal kui hinnad ja palgad tõusevad.
Danilson-Järgi sõnul on viimaste aastate kiire inflatsioon mõjutanud eriti valusalt just väikelastega peresid. Kui pere otsustab saada mitu last järjest, võib vanemahüvitis jääda samale tasemele ajal, mil elukallidus ja palgad on märgatavalt kasvanud. Kavandatav muudatus aitaks seda ebavõrdsust vähendada ning parandaks perede majanduslikku kindlustunnet.
Rahvastikueksperdina tuntud Danilson-Järg rõhutas, et eelnõu ei avaldaks tema hinnangul negatiivset mõju riigieelarvele. Ta viitas sellele, et sündimuse languse tõttu kulub riigil peretoetustele praegu vähem raha, kui varasemates prognoosides arvestati.
Tema sõnul vajab Eesti süveneva rahvastikukriisi tingimustes senisest tugevamaid samme, mis toetaksid laste saamist ja annaksid noortele peredele suurema kindlustunde. Samas leidis ta, et lisaks vanemahüvitise süsteemi parandamisele tuleb tulevikus tegeleda ka teiste oluliste teemadega, sealhulgas noorte perede eluasemevõimaluste parandamisega.
Kuigi valitsus Isamaa algatatud eelnõule ametlikku toetust ei andnud, otsustas Riigikogu sotsiaalkomisjon selle menetlemisega jätkata. Esimene lugemine lõpetati ning komisjoni esimehe Signe Riisalo sõnul ei ole plaanis eelnõu kõrvale jätta.
Riisalo märkis, et sügisel jätkuvad sisulised arutelud langevad kokku ka 2027. aasta riigieelarve ettevalmistamisega, mis annab võimaluse hinnata muudatuse mõju ja võimalikke rakendusvõimalusi põhjalikumalt.
Kui seadusemuudatus lõpuks vastu võetakse, võiks see tähendada paljudele Eesti peredele suuremat rahalist kindlustunnet ajal, mil nad kasvatavad väikese vanusevahega lapsi ning seisavad silmitsi kasvavate elamiskuludega.
