Gaasivõrk muudab alates augustist oma hinnamudelit ning see tähendab paljudele kodutarbijatele suuremaid arveid. Kõik kodukliendid peavad edaspidi maksma igakuist püsitasu isegi siis, kui gaasi ei tarbita või gaasiühendus on ajutiselt suletud.
Mai lõpus klientidele saadetud teavituses teatas ettevõte, et koduklientidele hakkab kehtima 5,90-eurone kuutasu, millele lisandub käibemaks. Kokku tähendab see 7,32 euro suurust püsikulu iga kuu.
Lisaks tuleb tasuda tarbitud gaasikoguse pealt eraldi tasu, mille hinnaks kujuneb koos käibemaksuga 0,008955 eurot kilovatt-tunni kohta.
Gaasivõrk rõhutas klientidele saadetud kirjas, et püsitasu rakendub kõigile kehtiva võrgulepinguga mõõtepunktidele sõltumata sellest, kas gaasi reaalselt kasutatakse või mitte.
Uus hinnamudel puudutab kõiki kodukliente, kes kuuluvad hinnagruppi „Kodu“. Samas lubab ettevõte, et tarbimispõhine tasu väheneb senisega võrreldes rohkem kui 40 protsenti.
Äriklientidele püsitasu ei lisandu, kuid neile kehtestatakse uus võimsuspõhine kuutasu. Sõltuvalt ühenduse võimsusest jääb see vahemikku 2,58 kuni 5,04 eurot kuus, millele lisandub käibemaks.
Gaasivõrgu juhatuse esimehe Triinu Tamm sõnul liigub ettevõte seniselt täielikult tarbimispõhiselt süsteemilt osaliselt võimsuspõhisele hinnastamisele.
Tema sõnul on muudatuse eesmärk tagada gaasivõrgu töökindlus ja jätkusuutlikkus ning jagada võrguteenuse kulud klientide vahel õiglasemalt ja läbipaistvamalt.
Ettevõtte hinnangul ei tohiks keskmise kodukliendi kogukulu märkimisväärselt suureneda ning suurema gaasitarbimisega majapidamiste puhul võib kogukulu isegi väheneda.
Samas valmistab uus hinnamudel muret väikese tarbimisega klientidele, eriti neile, kes kasutavad gaasi ainult pliidi jaoks.
ERR-ile kirjutanud lugeja tõi näiteks olukorra, kus tema senine gaasiarve oli vaid umbes kaks eurot kuus, kuid uue süsteemi järgi lisandub nüüd üle seitsme euro suurune püsitasu.
ERR vahendas, et eriti puudutab see vanemaid kortermaju, kus gaasikütte asemel kasutatakse gaasi üksnes pliitidel ning igal korteril on eraldi võrguleping.
Triinu Tamme sõnul rakendub sellisel juhul püsitasu tõepoolest igale korterile eraldi. Ühe võimalusena tõi ta välja gaasist loobumise ja elektripliidile ülemineku.
Alternatiivina saavad korteriühistud sõlmida ühe ühise võrgulepingu kogu majale. Sel juhul jagatakse üks püsitasu kõigi korterite vahel sarnaselt kaugkütte või üldelektri kuludele.
Gaasivõrk põhjendab püsitasu kehtestamist sellega, et taristupõhiste teenuste puhul on kuutasu muutunud tavapäraseks praktikaks. Ettevõtte sõnul kasutatakse sarnast süsteemi juba elektri-, vee-, kaugkütte- ning sideteenuste puhul.
Samuti viitab ettevõte naaberriikide praktikale. Näiteks kasutatakse Lätis ja Leedus samuti püsitasu ning tarbimispõhise tasu kombinatsiooni, Soomes kehtib osale klientidest fikseeritud kuutasu.
Gaasivõrgu uus hinnamudel valmis koostöös konkurentsiametiga ning konsultatsioonides osalesid muu hulgas Eesti Korteriühistute Liit ja Eesti Omanike Keskliit.
