Kuue kuu euribor, millega on seotud suure osa Eesti inimeste kodulaenude intressid, on tõusnud 2,4 protsendini ning prognooside kohaselt võib see aasta lõpuks veelgi kasvada. See tähendab, et paljude laenuvõtjate igakuised maksed võivad lähikuudel suureneda.
Viimase üheksa kuu jooksul püsis kuue kuu euribor suhteliselt stabiilselt vahemikus 2–2,1 protsenti. Märtsi alguses hakkas see aga tõusma, jõudes esmalt 2,3 protsendini ning 20. märtsiks juba 2,4 protsendini.
Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul on tõusu peamine põhjus kasvanud ebakindlus majanduses ning sellega seotud inflatsiooniootused. Eelkõige mõjutavad olukorda Lähis-Ida sündmused, mis on tõstnud energiahindu ja suurendanud survet ka teiste kaupade ja teenuste hindadele. See omakorda on loonud turul ootuse, et hinnatõus võib püsida tugevamana kui varem.
Kuigi Euroopa Keskpank ei ole intressimäärade tõstmise kohta otseseid signaale andnud, on turuosalised selle võimalusega juba arvestamas. Just see ootuste muutus peegeldubki euribori kasvus.
Prognooside järgi võib kuue kuu euribor liikuda aasta lõpuks ligikaudu 3,2 protsendi tasemele ning jääda sinna mõneks ajaks püsima. Võimalikku langust nähakse pigem alles järgmise aasta kevadel või suvel. Samas rõhutatakse, et olukord võib kiiresti muutuda, sõltuvalt geopoliitiliste sündmuste arengust.
Kodulaenu omanike jaoks tähendab euribori tõus otseselt suuremaid kuumakseid. Kuna enamik Eesti kodulaene on seotud kuue kuu euriboriga, korrigeeritakse intressi tavaliselt kaks korda aastas vastavalt turu muutustele.
Näiteks keskmise suurusega, umbes 140 000 euro suuruse kodulaenu puhul, mis on võetud 30 aastaks ja mille marginaal on 1,45 protsenti, oli kuumakse veel hiljuti umbes 630 eurot, kui euribor püsis 2,1 protsendi juures. Kui euribor tõuseb 3,2 protsendini, võib sama laenu kuumakse suureneda ligikaudu 90 euro võrra.
Swedbanki andmetel on keskmine kodulaenu periood Eestis umbes 26 aastat. Pangad arvestavad laenu väljastamisel juba ette võimaliku intressitõusuga ning hindavad laenuvõtja maksevõimet umbes kuueprotsendilise intressimäära juures.
Seetõttu ei usu pangad, et inimesed loobuksid kodu ostmisest ainult euribori liikumise tõttu, kuna sellega on laenuvõtjad üldjuhul arvestanud.
Tasub meenutada, et aastatel 2015 kuni 2022 keskpaigani oli euribor negatiivne, mis tähendas laenuvõtjatele eriti soodsaid tingimusi. Pärast seda toimunud tõusu tipp saabus 2023. aasta oktoobris, mil euribor ulatus üle 4 protsendi. Ajalooline rekord pärineb aga 2008. aastast, mil kuue kuu euribor kerkis üle 5 protsendi.
Praegune olukord näitab, et kuigi intressid on taas tõusuteel, jäävad need siiski alla varasematele tippudele – kuid mõju kodulaenudele on siiski märgatav ja paljude jaoks tuntav.
