Iraani sõjaline konflikt on toonud kaasa järsu tõusu maagaasi turuhindades, mis on lühikese ajaga peaaegu kahekordistunud. Selle mõju võib peagi jõuda ka Eesti tarbijateni, sest gaasitariifide tõus muutub järjest tõenäolisemaks. Ekspertide hinnangul on gaasiturul tekkinud probleemid isegi sügavamad ja pikaajalisemad kui naftasektoris, mis tähendab, et järgmine kütteperiood võib kujuneda märgatavalt kallimaks kui praegune.
Euroopa Komisjon on olukorra leevendamiseks teinud liikmesriikidele ettepaneku kaaluda maagaasihoidlate täitmise eesmärgi ajutist alandamist. Praegune sihttase 90 protsenti soovitatakse vähendada 80 protsendini, et vähendada hinnasurvet, mis on tekkinud Lähis-Ida pingete tõttu.
Kütuseekspert Alan Vaht väljendas muret läheneva talve pärast, tuues esile, et Euroopa gaasivarud on hetkel vaid umbes 28 protsendi tasemel. Tema sõnul on tegemist viimaste aastate ühe madalaima näitajaga ning ka eelmine talv alustati mitte just kuigi täis varudega.
Olulist mõju gaasiturule on avaldanud ka Iraani konflikt ja võimalikud häired Hormuzi väinas, mis on üks maailma tähtsamaid energiatarnekanaleid. Alexela energiakaubanduse juht Kalvi Nõu sõnul on gaasi hind tõusnud ligikaudu 100 protsenti. Kui varem prognoositi hinnatasemeks umbes 30 eurot megavatt-tunni kohta, siis nüüd jäävad prognoosid vahemikku 55–60 eurot.
Tavapärane suvine hinnalangus võib sel aastal ära jääda. Kui börsihinnad jätkavad tõusu, on ka energiakaupmehed sunnitud hindu korrigeerima. Suurima gaasimüüja Elengeri juht Margus Kaasik kinnitas, et osadele suurklientidele on hinnatõus juba jõudnud ning kodutarbijad võivad seda tunda lähikuudel. Märtsi ja aprilli hinnad olid veel sõjaeelsel tasemel, kuid alates maikuust on oodata hinnatõusu ka kodumajapidamistele.
Samuti on juba praegu selge, et järgmine kütteperiood ei tule odavam. Prognooside kohaselt võib gaasi hind jääda umbes 60 euro kanti megavatt-tunni kohta, kuid lõplik hinnatase sõltub edasisest arengust maailmaturul.
Globaalset olukorda mõjutab tugevalt ka LNG tootmine. Kuigi USA on maailma suurim veeldatud maagaasi tootja, on samaväärselt oluline Katar, mille tootmisvõimsus on sõja tõttu mitmeks aastaks häiritud. Vaht rõhutas, et gaasikriis ei piirdu ainult energiasektoriga, vaid selle mõju ulatub laiemale majandusele.
Tema sõnul on juba näha probleeme ka mujal maailmas – näiteks Austraalias on tekkinud kütusepuudus ning tanklad seisavad tühjana. Samuti on väetiste hinnad tõusnud nii kõrgele, et põllumehed kaaluvad külvipindade vähendamist, mis võib omakorda mõjutada toidutootmist ja hindu kogu maailmas.
