Nartsissistlik naine ei pruugi olla valjuhäälne ega agressiivne. Tema mõju perekonnale on sageli vaikne ja süstemaatiline. Aja jooksul hakkavad pereliikmed tundma, et nad ei saa enam aru, mis on päriselt juhtunud ja mis mitte. Allpool on 11 selget viisi, kuidas ta kogu perekonda gaasivalgustab.
1. Ta eitab toimunut isegi siis, kui kõik mäletavad seda selgelt.
Kui pereliige toob esile konkreetse olukorra või tema öeldud sõnad, väidab ta kindlalt, et seda pole kunagi juhtunud. See paneb teised oma mälus kahtlema.
2. Ta lükkab vastutuse alati teistele.
Isegi olukordades, kus tema käitumine on ilmselgelt probleemi põhjus, leiab ta viisi, kuidas süü kellelegi teisele veeretada. Aja jooksul tunnevad teised end pidevalt süüdi.
3. Ta kasutab fraase, mis panevad sind end hulluna tundma.
Laused nagu „sa oled liiga tundlik“ või „sa mõtled üle“ vähendavad sinu tundeid ja kogemusi ning muudavad need justkui ebausaldusväärseks.
4. Ta muudab oma lugu vastavalt olukorrale.
5. Ta mängib ohvrit ka siis, kui ise on kahjustaja.
Kui keegi püüab piire seada või end kaitsta, reageerib ta solvumisena ja haavatuna. See paneb teised tundma süüd ja loob vaikimise.
6. Ta vastandab pereliikmeid omavahel.
Ühele räägib ta üht, teisele teist, tekitades segadust ja konflikte. Nii jääb tema ise ainsaks „tõe allikaks“.
7. Ta pisendab teiste saavutusi ja võimendab enda omi.
Kui keegi peres saavutab midagi olulist, vähendab ta selle tähtsust või seob selle iseendaga. Samal ajal rõhutab ta oma ohverdusi.
8. Ta kasutab vaikivat karistust.
Kui keegi talle vastu astub, võib ta hakata ignoreerima või emotsionaalselt eemalduma. See tekitab teistes ärevust ja soovi teda lepitada.
9. Ta moonutab teiste sõnu.
Hiljem võib ta väita, et keegi ütles midagi solvavat, mida tegelikult ei öeldud. See sunnib teisi end õigustama ja kahtlema oma väljendusviisis.
10. Ta nõuab lojaalsust, kuid ei paku seda vastu.
Perekonnalt oodatakse tingimusteta toetust, kuid tema ise ei seisa kunagi teiste eest. Kui keegi tunneb end reedetuna, nimetab ta seda liialduseks.
11. Ta loob pildi endast kui ainsast normaalsest inimesest.
Aja jooksul hakkavad pereliikmed uskuma, et probleem on nendes, mitte temas. Tema jääb „rahulikuks ja mõistlikuks“, teised aga kahtlevad endas.
Kui sa tundsid end seda lugedes ära või mõtlesid kellegi konkreetse peale, ei ole see juhus. Gaasivalgustamine ei ole arvamus, vaid muster. Selle äratundmine on esimene samm selguse, sisemise rahu ja eneseusalduseni tagasi jõudmiseks.
