Värske Ühiskonnauuringute Instituudi ja Norstat Eesti koostöös korraldatud iganädalane küsitlus näitab, et Eesti poliitilisel maastikul on valitsemas stabiilsus – kolm tugevaimat erakonda on Isamaa, Keskerakond ja EKRE. Uuringu tulemused kinnitavad, et Isamaa positsioon liidrina püsib kindlana, samal ajal kui Keskerakond ja EKRE peavad tihedat heitlust teise ja kolmanda koha nimel.
Norstati kolmapäeval avaldatud andmete järgi toetab Isamaad 28,3% valimisõiguslikest kodanikest. Keskerakonda eelistab 19,8% ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 16,7% vastanutest.
Esikolmikule järgnevad Reformierakond 12,5-protsendise toetusega, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 11,6 protsendiga, Parempoolsed 5,8 protsendiga ja Eesti 200 2,2 protsendiga.
Norstati analüüsi kohaselt suuri muutusi erakondade toetusnumbrites viimastel nädalatel toimunud ei ole. Isamaa edu Keskerakonna ees on 8,5 protsendipunkti, samas kui Keskerakonna ja EKRE vahe on 3,1 protsendipunkti. See tähendab, et jõujooned erakondade vahel on püsinud üldjoontes samad, kuid väiksemaid kõikumisi siiski esineb.
Reformierakonna jaoks on viimased nädalad toonud kerget paranemist – partei toetus on üks protsendipunkt kõrgem kui kaks nädalat tagasi ning 1,5 protsendipunkti kõrgem kui kaks kuud tagasi, kui peaministripartei seisis oma toetuse rekordmadalal tasemel. Kuigi Reformierakond jääb jätkuvalt neljandale kohale, võib seda pidada märgiks võimalikust toibumisest.
Norstati varasemad küsitlused näitasid, et Keskerakonna toetus on pealinnas mõnevõrra langenud, mis võib selgitada nende väikest üldise toetuse kahanemist. Samal ajal on Isamaa suutnud tugevdada oma positsiooni kogu riigis, eriti väljaspool suuremaid linnu, kus konservatiivsemad väärtused ja stabiilsus on rohkem hinda läinud.
Koalitsioonierakondi toetab kokku vaid 14,7% küsitletutest, samas kui riigikogus esindatud opositsioonierakondi toetab koguni 76,4%. See näitab tugevat opositsioonimeelsust ning jätkuvat usalduskriisi valitsuserakondade suhtes.
Küsitlus viidi läbi ajavahemikul 8. septembrist kuni 5. oktoobrini 2025, kokku osales selles 4001 valimisealist Eesti kodanikku. Norstat kasutas kombineeritud küsitlusmeetodit, kus valdav osa vastuseid koguti telefonitsi, täiendavalt ka veebis. Uuringu tulemused on kaalutud, et need vastaksid Eesti elanikkonna sotsiaaldemograafilisele jaotusele.
Küsitluse maksimaalne veamäär on sõltuvalt erakonna toetuse suurusest erinev. Isamaa puhul on see ±1,75%, väiksemate erakondade puhul aga märksa madalam – näiteks Eesti 200 puhul vaid ±0,57%.
Üldpilt näitab, et Eesti poliitiline maastik on hetkel pigem paigal, kuid väiksed nihked – eriti Reformierakonna toetuse kasv ja Keskerakonna väike langus – võivad olla märgid tulevasest muutusest. Samal ajal on Isamaa stabiilne toetus näidanud, et konservatiivsem poliitiline sõnum ja rahulolu nende senise tööga on jätkuvalt valijate seas tugeval positsioonil.
Kui trend püsib, võib Isamaa minna vastu järgmistele valimistele tugeva favoriidina, samas kui Keskerakond ja EKRE peavad leidma uusi viise oma toetajaskonna laiendamiseks, et mitte jääda liidrile kaugelt järele.
