Teadlaste rühm väidab, et on leidnud märgid, mis viitavad tulnukate võimalikule sekkumisele inimkonna geneetilisse koodi. Väidetavalt on tuvastatud inimese DNA-s ulatuslikke geenijadasid, mis ei pärine kummaltki vanemalt ja on justkui „väljastpoolt sisestatud”. Kui need tulemused kinnitust leiavad, võib see täielikult muuta senise arusaama inimese evolutsioonist ja tulevikust.
Uurimuse taga on DNA Resonance Research Foundationi asutaja ja juhtivteadur dr Max Rempel, kelle sõnul võivad avastused osutada inimkonna võimalikule „geneetilisele transformatsioonile”. Tema töö põhineb 1000 Genoomi Projekti andmetel, milles analüüsiti 581 perekonna DNA-proove. Rempel leidis neist 11 perekonnas geenijärjestusi, mis ei vastanud kummalegi vanemale.
Need anomaaliad sisaldasid kokku 348 mittevanemlikku geneetilist varianti, millest osa esines juba enne 1990. aastat sündinud lastel. See välistab võimaluse, et geenid oleksid tekkinud tänapäevaste geenitehnoloogiate, nagu CRISPR, abil, mis loodi alles 2013. aastal.
Rempel tunnistab, et tulemused on alles esialgsed ja vajavad põhjalikumat kinnitust. „Meil pole veel lõplikke tõendeid, sest selleks on vaja suuremat ja täpsemat andmestikku. Kuid kui need tulemused kinnitust leiavad, võib see tähendada, et osa inimkonnast kannab endas võõrast DNA-d – ehk on tegu hübriididega,” selgitas ta.
Tema sõnul võib see avada täiesti uue peatüki inimese arenguloos. Tulevikus võiks järgmise põlvkonna genoomi sekveneerimine paljastada, millistel inimestel esineb geneetilisi eripärasid, mis võiksid anda ka ebatavalisi võimeid – näiteks telepaatia või suurenenud intuitiivne tajuvõime.
Rempeli uuringus võrreldi ka DNA-proove inimestelt, kes väidavad, et nad on tulnukate poolt röövitud. Mõnes peres esines mittevanemlike markerite jadasid, teistes mitte. See loob aluse edasiseks uurimiseks, ehkki Rempel rõhutab, et praegused kommertslikud genotüüpimisteenused (nt 23andMe) ei ole selliste leidude kinnitamiseks piisavalt täpsed.
Tema hinnangul on vaja kasutada kogu genoomi sekveneerimist (WGS), mis võimaldaks tuvastada uued variandid palju suurema lahutusvõimega. Rempel plaanib koguda kvaliteetseid, kultiveerimata DNA-proove inimestelt, kelle peres on mitmeid väidetavalt röövitud liikmeid, et kinnitada või ümber lükata hüpoteesi tulnukate geneetilisest jäljest.
Kuigi Rempeli töö on vastuoluline ja tekitab teadusringkondades palju küsimusi, rõhutab ta, et teda juhib siiras teaduslik uudishimu. „See ei ole vandenõuteooria, vaid uurimus võimalusest, et meie geneetilises minevikus võib peituda midagi, mida me seni pole mõistnud,” ütleb ta.
Skeptikud, sealhulgas tuntud UFO-uurija Nigel Watson, hoiatavad siiski liigse järelduste tegemise eest. „Valim on väike ja põhineb eneseteatatud kogemustel. Anomaaliad võivad tuleneda ka tehnilistest vigadest või seni tundmatutest bioloogilistest mehhanismidest,” märkis ta. Samas nentis Watson, et kui avastus kunagi kinnitust leiab, „oleks see sama maailma vapustav kui lendava taldriku leidmine”.
Dr Rempeli uurimistöö toob esile ka eetilised küsimused: kuidas tuleks kaitsta nende inimeste privaatsust, kellel tuvastatakse potentsiaalselt tulnukate DNA? Teadlane rõhutab, et sellised uuringud tuleb läbi viia äärmise hoolikusega ja ainult vabatahtlikkuse alusel.
Rempel usub, et tulevased uuringud võiksid paljastada seni mõistatusliku seose inimese geneetika, teadvuse ja universumi vahel. „Võib-olla pole küsimus selles, kas tulnukad on meid mõjutanud, vaid kui sügavalt nad on meie arengut suunanud,” sõnas ta.
