Peaminister tegi seoses 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega poliitilise avalduse ning Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena hinnatõusu mõju.
Peaminister Kristen Michal ütles oma poliitilises avalduses, et 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu on julgeoleku ja jõukuse eelarve ning selle on koostanud parempoolne liberaalne valitsus lähtudes oma väärtustest ning oma eesmärkide saavutamiseks. Peaminister tõi esile, et 2026. aasta eelarves on valitsuse kõige olulisem otsus suunatud iseseisvuse ja julgeoleku tagamisele praegu ja tulevastele põlvedele. „Eesti kaitsekulude tõstmine nelja aasta keskmisena üle viie protsendi SKP-st tähendab, et järgmise nelja aasta jooksul lisandub kaitsekuludesse 2,8 miljardit eurot. 2026. aastal kasvavad kaitsekulud võrreldes 2025. aastaga 844,5 miljonit eurot. Julgeolekule rajame oma vabaduse, igapäevase turvatunde, aga ka majandusliku heaolu,“ sõnas ta.
Teiseks lähtuti tema sõnul põhimõttest, et majanduskasvu ja jõukuse suurenemist toetab väiksem maksukoorem ning efektiivsem ja paindlikum riik ning kolmandaks parandab inimeste elujärge ja toimetulekut sissetulekute madalam maksustamine. „Julgeoleku ja jõukuse eelarve koostamisel oleme teinud põhimõttelisi, suure kaaluga ning tulevikku vaatavaid samme, mis esmapilgul tunduvad justkui võimatud, samal ajal langetanud makse ja tõstnud kaitsekulusid või teise näitena tõstnud palkasid ja kärpinud eelarvekulusid,“ möönis ta. Michal viitas, et Eesti majanduses on näha ilmselgeid kasvumärke ning kinnitas, et 2025. aastal Eesti majandus kasvab. „Meie ettevõtted on suutnud kriisidega kohaneda, kuid nüüd on vaja kasvuidud muuta laiapõhjaliseks, kõigile tuntavaks majanduskasvuks. Tuleva aasta riigieelarvega viime ellu teadaolevalt suurimad ühe korraga rakendatavad tulumaksumuudatused. Need annavad jõukusele, kasvule kindla pinna ja viivad meid lähiaastatel regiooni kiirema kasvuga riikide sekka,“ lubas ta ja tutvustas muudatuste sisu.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Urmas Reinsalu (I), Martin Helme (EKRE), Lauri Läänemets (SDE), Õnne Pillak (RE), Lauri Laats (KE) ja Peeter Tali (E200).
Seejärel toimus istungil Isamaa fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Hinnatõusu mõju majanduse konkurentsivõimele ja inimeste toimetulekule. Mida teha?“ arutelu, mille raames esinesid ettekannetega Isamaa fraktsiooni esindaja Urmas Reinsalu, majandusekspert Raivo Vare, Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp ja majandusteadlane Heido Vitsur.
Isamaa esindaja Urmas Reinsalu tõi oma sõnavõtus esile, et 2021. aasta algusest 2025. aasta teise kvartalini on hinnatõus Eestis olnud 46,2 protsenti. „Sisuliselt 50-protsendiline hinnatõus. See on ebaloomulik ja sellel on ulatuslikud mõjud,“ märkis ta ja küsis mida on tehtud valesti ning mida peaksime sellest õppima ning mis on meie võimuses selle vastu teha.
Reinsalu sõnul on Isamaal kolm konkreetset sammu inflatsiooni pidurdamiseks. „Esiteks, kriitiliselt tuleb üle vaadata kaudsete maksude koormus. Oleme Euroopa Liidu tipus, Taani ja Ungariga koos. See on üldise käibemaksumäära küsimus ning ausalt tuleb hinnata ka kaudsete maksude erandeid. Valitsus ütleb, et käibemaks ei mõjuta hinda. See on niisugune baasväide olnud. Majandusministril on lausa äraspidine teooria, et kui tõsta kaudseid makse, ka käibemaksu, siis inimesed tarbivad vähem ning seetõttu on ka hinnatase madalam. Kuid näiteks kaugküttel või elektril – toon kaks näidet – on käibemaks otsas, siis on see mehaaniline tuletis ja ka hinnatase nendel kaupadel ja teenustel on lihtsalt kallim,“ rääkis ta.
Teiseks tõi Reinsalu esile vajaduse vähendada valitsemiskulusid ning kolmandaks tuleb tema sõnul seada mingisugunegi hoomatav piir kaudsete koormiste kuhjamisele hinnakujunduses. „Parim näide on energeetika. Võtame elektrienergia. Selle aasta kevadel kokku kuhjatud uute tasude mägi 2026. aastaks on ekspertide poolt prognostiliselt 200 miljonit eurot täiendavat koormust või lisa elektrienergia lõpphinnale. Seda olukorras, kus Eesti elektrienergia aastane turumaht 2024. aastast on 700 miljonit eurot. Nii näiteks on sagedusreservide turg oma praeguses toimimise loogikas toonud kaasa 10 000-eurosed hinnahüpped. Maksame kõigepealt taastuvenergia tootmise subsideerimise eest ja nüüd ka mittetootmise eest. Prognoositud 60 miljoni eurone kulu on poole aastaga lõhki lennanud ja kujuneb eeldatavasti kahekordseks,“ selgitas ta.
Majandusekspert Raivo Vare tõi esile, et tänase arutelu jaoks andis väga hea sisendi eile Riigikogus toimunud majanduskomisjoni ja Arenguseire Keskuse konverents konkurentsivõimekuse kohta. „Väga paljud asjad seal on öeldud, ei ole mõtet neid korrata, lihtsalt visake pilk peale, saate raportist ja arutelust kõik konkurentsivõimekuse teemadega seotud mitmed olulised momendid kätte,“ alustas ta.
Samuti rääkis Vare, et omavahelistes seostes on ja samal ajal riigi otsustusprotsessi vaatest on olulised neli asja. Esiteks, majanduse areng kui eesmärk, teiseks inflatsioon. „Järgmine teema, mis sellest nelinurgast otseselt tuleneb, on heaolu kasv ja selle jaotumine, sotsiaalkulutuste jätkuv kasv, eriti arenenud ühiskondades – see on täiesti objektiivne protsess ja meid samuti hõlmav, me oleme sinna ka jõudnud, sellesse klubisse – ja seda veel koos demograafilise faktori muutuste ja konkreetse langustega heaoluühiskondades. Miks see on oluline? Sest demograafia faktor on otseselt majanduskasvu teema ja turunõudluse teema. Mida suurem on elanikkonna juurdekasv, seda [rohkem] on majandusarengu faktorid potentsiaalselt nii-öelda kasvule orienteeritumad,“ selgitas ta. Neljandaks tõi ta esile riigikaitse. „Kõik saavad sellest aru, aga see on selge koormus,“ nentis ta.
Muu hulgas puudutas Vare oma kõnes ka suure energeetilise üleminekuga kaasnevaid tagasilööke, globaalsete sündmuste ja multikriisi mõju ning majanduse tsüklilisust puudutavaid probleeme. Samuti tõi majandusekspert esile, et Eesti vajab riigi eduloo sisukat, atraktiivset ja süsteemselt arendatavat narratiivi. „Meie oleme praegu hakanud vajuma ära oma eelmistest edunarratiividest hoopiski rinderiigi narratiivi. Ma väga vabandan! Järgmine – julgemalt eksperimenteeriv majanduspoliitika. See peaks olema meie kui väikeriigi eelis, meil aga on rigiidsuse aste isegi kõrgem keskmistest riikidest vähemalt,“ märkis ta.
Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp tõdes oma ettekandes, et Eesti koht rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelis on olnud langev ja nelja aasta sees on Eesti langenud 11 koha võrra. „Kui me vaatame, missugune on meie konkurentsivõime võrreldes Balti riikidega, Läti ja Leeduga, siis tuleb pidada meie naabreid edukamateks. Peale seda, kui meie oleme oma kohti kaotanud, on Läti ja Leedu teinud samal ajal, viimasel aastal näiteks, päris võimsad tõusud – Leedu tõusnud üheksa koha võrra, 21. kohale, ja Läti seitsme koha võrra, 38. kohale. Eesti on 33. kohal, Leedu on möödunud, Läti on jõudnud meile väga lähedale,“ kirjeldas Raudsepp ning selgitas languse põhjusi.
„Täna kostus siit üks selline lause, et Eestis pole kunagi nii hästi elatud kui praegu. See tõsi ei ole. Kui me vaatame viimase viie aasta nihkeid, 2019–2024, siis Eesti SKP elaniku kohta nominaalväärtuses ja võrreldava ostujõu alusel muutus selliselt, et võrrelduna Euroopa Liidu keskmisega me 85 protsendi pealt liikusime 79 protsendi tasemele,“ märkis Raudsepp ja tõi muu hulgas esile, et Eesti pere rahandusliku olukorra saldo on halvenenud 2022. aastast saati.
„Me peame parandama inimeste toimetulekut. Ega erinevate statistiliste näitajate tuunimine ja majanduskasvu aastaid ja aastaid lubamine mingit sisulist mõju ei oma. Majandusnäitajate parandamine saab aset leida ainult väga reaalsete positiivsete muudatuste kaudu, mis elavdaksid meie majandust. Langeva majanduse järjest enam maksustamine tegelikult seda ei olnud. See pole kaasa toonud majanduse elavnemist. Vastupidi, naaberriikidega võrreldes on meie mahajäämus kasvanud. Halbadel otsustel on olnud hind, seda maksavad igapäevaselt kinni meie ettevõtjad ja tarbijad, nagu me nägime, eriti tarbijate vähem kindlustatud osa,“ rääkis ta.
Viimasena esines Riigikogu ees majandusteadlane Heido Vitsur. „Möödunud aastal oli meil toit Euroopa keskmisest juba viie protsendi võrra kallim. Selle aasta 1. septembri andmete põhjal kallines meil toit viimase 12 kuuga veel 9,2 protsenti, Euroopas aga mitte. See tähendab seda, et tõenäoliselt oleme me praegu Euroopas toidukalliduse poolest neljandal-viiendal kohal koos Maltaga,“ sõnas ta ja lisas, et siinjuures tasub meeles pidada, et Malta on Muhumaast poolteist korda suurem kaljune saareriik, kus ei ole isegi joogivett, seda toodetakse veest, ja ülejäänud toit tuuakse sisse. „Ja et me tõenäoliselt jääme hinnakalliduse poolest kolmandal kohal olevast Austriast maha ainult 2–3 protsenti. Samal ajal on palgad keskeltläbi 2,2 korda kõrgemad kui meil ja pensionid 3,3 korda kõrgemad. Siit tulebki meie põhiline probleem: meie produktiivsus, meie rikkus ja meie hinnatase ei sobi mitte kuidagi kokku,“ tõdes ta.
Lõpetuseks kinnitas Vitsur, et pragune maksustruktuur on jätnud meie valitsusele ja ka Riigikogule viletsad valikud. „Me ei saa tundlikult reageerida toimuvatele muudatustele. Kui me üldse tahame edasi minna, siis me peame tõsise maksudebati alustama. Ja kui nüüd rääkida käibemaksu alandamisest, siis IMF ei pidanud seda vajalikuks. Ta ütles, et palju targem on minna üle astmelisele tulumaksule,“ sõnas ta.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Lauri Laats (KE), Urmas Reinsalu (I), Peeter Ernits (EKRE), Tanel Kiik (SDE).
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
