www.minuaeg.com
Tänasel majanduskabineti nõupidamisel arutasid ministrid Eesti ettevõtluskeskkonna lihtsaks ja bürokraatiavabaks muutmise järgmisi samme. Juba on tehtud otsused planeeringute ja ehituse, tööjõu palkamise ja töökeskkonna regulatsiooni lihtsustamiseks, aruannete bürokraatia vähendamiseks ning paljudes teistes valdkondades. Lähiaja fookus on nõuete vähendamisel põllumajanduses, rahanduses ja sotsiaalvaldkonnas. Septembri keskpaigaks on valitsus heaks kiitnud üle 240 bürokraatiat vähendavat muudatust, millest ellu on viidud 38.
„Ministeeriumid on andnud tubli stardi bürokraatia vähendamiseks, kuid kindlasti tuleb tempot veelgi juurde panna. Ettevõtted peavad koormava aruandluse või tarbetu asjaajamise asemel saama keskenduda oma põhitegevusele, sest nii hästi nagu läheb meie ettevõtjatel, läheb ka meie majandusel. Nüüd on tähtis valitsuse poolt ära tehtud otsused ka praktikas kiiresti ellu viia,“ lausus peaminister Kristen Michal.
Peaministri majanduskasvu ja efektiivsuse nõukojale on esitatud üle 600 bürokraatia vähendamise ettepaneku. Nendele lisanduvad ministeeriumi ja ametite ettepanekud koormavate nõuete vähendamiseks. Enim neist kuuluvad rahandusministri, majandus- ja tööstusministri ning justiits- ja digiministri töölauale.
Riigisekretäri Keit Kasemetsa sõnul on esimesed reaalsed muutused ellu viidud pea kõikides eluvaldkondades. „Näiteks ei ole enam kohustust esitada paberil tšekke ja arveid. Kestlikkusaruandluse esitamise kohustus on ettevõtjate ettepanekul edasi lükatud. Nõudeid on leevendatud näiteks ürituste korraldamiseks kaitsealustes parkides, lastelaagrite korraldamisel ja jäätmete käitlsemisel. Muidugi ka mitmes teistest valdkondades,” tõi Kasemets näiteid.
Septembri alguse seisuga on valitsus heaks kiitnud kokku 244 bürokraatia vähendamise ettepanekut. Ellu on nendest tänaseks viidud või riigikogu menetlusse jõudnud 85.
„Suuremad muutused on veel ees, plaanis on lihtsustada riigihangete korda, kodulaenu refinantseerimist ja riigile aruannete esitamist. Soovime jõuda olukorda, kus ettevõtja esitab oma andmeid vaid üks kord ning riik ise korraldab edasise, ka ühilduvuse vajalike andmebaasidega,“ rääkis riigisekretär.
Ülevaate bürokraatia vähendamise ettepanekute seisust esitab riigisekretär ka 29. septembril ettevõtjate majanduskasvu ja efektiivsuse nõukojale.
Eesti ettevõtluskeskkonna lihtsamaks ja bürokraatiavabamaks muutmise initsiatiiv sai alguse 2025. aasta kevadel. Selle osana kogub ja analüüsib neid ettepanekuid ettevõtjatest koosnev efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda ning esitab valitsusele otsustamiseks. Lisaks on ministeeriumid ise algatanud mitmeid nõuete vähendamise ettepanekuid.
Loe lähemalt majanduskasvu nõukoja ettepanekute kohta:
Valitsus on heaks kiitnud üle 240 bürokraatiat vähendava ettepaneku
Tänasel majanduskabineti nõupidamisel arutasid ministrid Eesti ettevõtluskeskkonna lihtsaks ja bürokraatiavabaks muutmise järgmisi samme. Juba on tehtud otsused planeeringute ja ehituse, tööjõu palkamise ja töökeskkonna regulatsiooni lihtsustamiseks, aruannete bürokraatia vähendamiseks ning paljudes teistes valdkondades. Lähiaja fookus on nõuete vähendamisel põllumajanduses, rahanduses ja sotsiaalvaldkonnas. Septembri keskpaigaks on valitsus heaks kiitnud üle 240 bürokraatiat vähendavat muudatust, millest ellu on viidud 38.
„Ministeeriumid on andnud korraliku stardi bürokraatia vähendamiseks. Ettevõtted peavad koormava aruandluse või tarbetu asjaajamise asemel saama keskenduda oma põhitegevusele, sest nii hästi nagu läheb meie ettevõtjatel, läheb ka meie majandusel. Nüüd on tähtis valitsuse põhimõttelised toetavad otsused ka praktikas kiiresti ellu viia,“ lausus peaminister Kristen Michal.
Peaministri majanduskasvu ja efektiivsuse nõukojale on esitatud üle 600 bürokraatia vähendamise ettepaneku. Nendele lisanduvad ministeeriumi ja ametite ettepanekud koormavate nõuete vähendamiseks. Enim neist kuuluvad rahandusministri, majandus- ja tööstusministri ning justiits- ja digiministri töölauale.
Riigisekretäri Keit Kasemetsa sõnul on esimesed reaalsed muutused ellu viidud pea kõikides eluvaldkondades. „Näiteks ei ole enam kohustust esitada paberil tšekke ja arveid. Kestlikkusaruandluse esitamise kohustus on ettevõtjate ettepanekul edasi lükatud. Nõudeid on leevendatud näiteks ürituste korraldamiseks kaitsealustes parkides, lastelaagrite korraldamisel ja jäätmete käitlsemisel. Muidugi ka mitmes teistest valdkondades,” tõi Kasemets näiteid.
Septembri alguse seisuga on valitsus heaks kiitnud kokku 244 bürokraatia vähendamise ettepanekut. Ellu on nendest tänaseks viidud või riigikogu menetlusse jõudnud 85.
„Suuremad muutused on veel ees, plaanis on lihtsustada riigihangete korda, kodulaenu refinantseerimist ja riigile aruannete esitamist. Soovime jõuda olukorda, kus ettevõtja esitab oma andmeid vaid üks kord ning riik ise korraldab edasise, ka ühilduvuse vajalike andmebaasidega,“ rääkis riigisekretär.
Ülevaate bürokraatia vähendamise ettepanekute seisust esitab riigisekretär ka 29. septembril ettevõtjate majanduskasvu ja efektiivsuse nõukojale.
Eesti ettevõtluskeskkonna lihtsamaks ja bürokraatiavabamaks muutmise initsiatiiv sai alguse 2025. aasta kevadel. Selle osana kogub ja analüüsib neid ettepanekuid ettevõtjatest koosnev efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda ning esitab valitsusele otsustamiseks. Lisaks on ministeeriumid ise algatanud mitmeid nõuete vähendamise ettepanekuid.
Loe lähemalt majanduskasvu nõukoja ettepanekute kohta: https://www.riigikantselei.ee/majanduskasvu-noukoda
