Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis toimus täna ümarlaud sigade Aafrika katku leviku seisu arutamiseks. Ümarlaual osalenud nõustusid, et kui taudi ei tõrjuta Euroopa Liidu reegleid järgides, võib ohtu sattuda kogu Eesti sealiha eksport, mis omakorda mõjutab toidutööstust tervikuna, sealhulgas ka töökohti ja majandust.
Sealihal on toidutööstuses arvestatav osakaal, mis tähendab, et selle kadumine või drastiline vähenemine tarneahelas mõjutaks kogu tööstust. Samuti omaks rasket mõju see, kui Eesti sealiha ja sealihatooted saaks ekspordikeelu.
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ütles, et kui me ei pea kinni tauditõrje eeskirjadest, siis on see ohtlik paljudele osapooltele. „Kui me ei tohi kohalikku sealiha enam riigist välja viia, siis mõjutab see nii töökohti kui majandust. Kui praeguse olukorra tõttu peaks piirang tekkima kogu Euroopa Liidu ekspordile, annaks see tugeva löögi Eestile kui usaldusväärsele partnerile. Õigustatult järgneksid sellele ka ulatuslikud trahvid,“ lisas ta.
Ümarlaual anti ülevaade sigade Aafrika katku levikust ja valitsuses heakskiidetud meetmete seisust ning arutati võimalusi tauditõrje tõhustamiseks, sealhulgas jahinduses.
Toiduohutuse asekantsler Triin Kõrgmaa ütles, et bioturvalisuse meede on töös, jahindusmeede jääb järgmisesse aastasse ja metsseakonservide kokkuostumeetme täpsemad tingimusi arutab valitsus aasta lõpus. „Täname jahimehi, kes on juba suurendanud metssigade küttimist ja otsivad lahendusi, et teha seda veelgi tõhusamalt, eelkõige sigalate ümbruses. Samuti täname kõiki seafarme, kes suhtuvad bioturvalisusesse täie tõsidusega ja teevad seeläbi võimalikult palju eriti ohtliku loomataudi leviku peatamiseks,“ ütles ta.
Sigade Aafrika katku tõttu on tänavu hukatud või hukkamisele määratud pea 20 000 siga. Farmis, kus avastatakse sigade Aafrika katk, võib tootmine seiskuda kolmeks kuni 18 kuuks.
