Möödunud nädalal toimus võlakirjade emissioon, mille käigus emiteeris SEB grupp kolme aasta pikkuseid võlakirju. Pakkumise käigus kaasati raha kahe erineva võlakirjaga, millest ühel oli ujuv ning teisel fikseeritud intress.
Raha kaasamine kujunes edukaks
Emissioon kujunes igati edukaks, kui suure nõudluse tõttu suudeti raha kaasata algselt indikeeritud tasemest 25 baaspunkti madalamalt. Kui korraldajate hinnangul oli esialgselt plaanis emiteerida ühe miljardi dollari eest võlakirju, siis suure nõudluse tõttu kergitati emissiooni mahtu 1.25 miljardi dollarini. Fikseeritud intressiga võlakirja abil kaasati investeeringuid 4.469% (T + 50 bps) tasemelt 750 miljoni dollari eesti ning ujuva intressiga võlakiri hakkab pakkuma 5.032%st tootlust (SOFR + 75 bps) ning seda emiteeriti 500 miljardi dollari jagu.
Laenu hind on langenud
Kui möödunud aastal pidi SEB grupp kolmeks aastaks raha kaasamise eest maksma USA võlakirjale peale 73 baaspunkti preemiat, siis seekord kujunes preemiaks vaid 50 bps-i. Sellele lisaks on oluliselt langenud ka USA keskpikkade võlakirjade tootlused. Veel aasta tagasi kauples USA kolme aasta pikkune võlakiri 4.8% peal, siis praeguseks pakuvad maailma suurima majanduse riigipaberid 4%st tootlust.
Dollari võlakirjad pole Eesti investoreid soosinud
USA riigivõlakirjad pole Eesti investoritele viimase kuue kuu jooksul positiivset tootlust pakkunud. Kui kuni viie aastased riigipaberid on aasta algusest näinud hinnas tõusu (tootluse langust), siis sellest pikemate paberite võlakirjade hinnad on samuti langenud. Sellele lisaks tuleb aga Eesti investoritel arvestada valuutariskiga ning viimase kuue kuu jooksul on see tugevalt realiseerunud. Aasta algusest on euro tugevnenud dollari vastu enam kui 10, mistõttu on eurodes investeerival investoril olnud väga keeruline USA riigivõlakirjadega positiivset tooltust teenida.
Erik Laur
SEB kapitaliturgude maakler
