Valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ning makse- ja arveldussüsteemide seaduse muutmise seaduse eelnõu (634 SE) eesmärk on anda makse- ja e-raha asutustele ligipääs välkmakseteenust võimaldavatele arveldussüsteemidele.
Praegu pakuvad välkmaksete teenust ainult pangad, kuna üksnes neil on juurdepääs vajalikele arvelduskontodele Eesti Pangas. Eelnõuga nähakse arveldussüsteemis osalemise võimalus ette ka muudele makseasutustele ja e-raha asutustele, et nemadki saaks välkmaksete turul osaleda. Välkmakse tähendab makset, kus raha liigub maksja kontolt saaja kontole mõne sekundiga.
Regulatsiooni muutus suurendab konkurentsi makseteenuste turul. Samuti võib see kaasa tuua uusi ja innovaatilisi makselahendusi, näiteks mobiilimaksete rakendusi, ning suurendab konkurentsi ka piiriüleste maksete puhul. Arveldussüsteemis osalemiseks peab makse- või e-raha asutus vastama teatud nõuetele, et tagada arveldussüsteemide stabiilsus ja terviklikkus.
Eelnõuga võetakse üle makseteenuste direktiivi ja arvelduse lõplikkuse direktiivi muudatused ning tagatakse nende direktiivide nõuetekohane riigisisene rakendamine.
Esimese lugemise läbis veel kolm eelnõu
Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (tuletis- ja repotehingute regulatsioon) eelnõuga (633 SE) parandatakse tuletis- ja repotehingute regulatsiooni ja viiakse see kooskõlla rahvusvaheliste standarditega.
Muudatuste tulemusel saavad Eesti pangad, finantsasutused ja suurettevõtted paremini ligi rahvusvahelistele tuletis- ja repoturgudele, mis aitab tõsta nii Eesti ettevõtete kui ka kogu ettevõtluskeskkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Eelnõuga täpsustatakse ja ühtlustatakse tuletis- ja repotehingutega seonduvat tasaarvestuse režiimi ja kvalifitseeruvaid osapooli, kes võivad selliseid lepinguid teha. Samuti laiendatakse nende isikute ringi, kes saavad kasutada sellist eriliigilist tagatist nagu finantstagatis.
Muudetakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadust, kus on sätestatud pankade suhtes rakendatavad kriisiennetus- ja lahendusmeetmed. Muudatustega tagatakse pankadele ja järelevalvet teostavale Finantsinspektsioonile parem selgus nende õigustest ja kohustustest. Mõne panga jaoks võivad muudatused tähendada, et ei ole vaja koostada kriisiplaani ja väheneb kohustus hoida kriisipuhvreid.
Eelnõuga muudetakse eluasemelaenude tagatiseks oleva kinnisvara hindamine paindlikumaks. Pangad saavad põhjendatud juhul hinnangu teha statistiliste andmete alusel, mistõttu pole eraldi hindamisakti tellimine alati vajalik. See lihtsustab kodulaenu üleviimist ühest pangast teise ja vähendab kulusid kodulaenu võtmisel või olemasoleva refinantseerimisel.
Lisaks muudetakse maksejõuetusrežiimi, et tagada tuletis- ja repotehingute tehingute selgem jõustatavus pankroti- ja muudes sarnastes olukordades. Regulatsioon näeb ette, et maksejõuetuse olukorras ei saa pankrotihaldur selliste tehingute läbiviimisesse sekkuda.
Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (640 SE) täiendatakse Rahapesu Andmebüroo (RAB) andmekogu andmetöötluse funktsioone. Selleks et andmetöötlus oleks läbipaistev ja vastaks andmekaitse nõuetele, sätestatakse seaduses, milliseid andmeid kogutakse, miks neid kasutatakse ning kuidas ja millises ulatuses neid töödeldakse. See tagab, et andmekogu kasutamine on läbipaistev ja õiguspärane. Protsessi järelevalvet teostab Andmekaitse Inspektsioon.
Eelnõuga parandatakse Rahapesu Andmebüroo järelevalvet ja tugevdatakse finantssüsteemi kaitset. Üks olulisem muudatus on strateegilise analüüsi võimekuse lülitamine RABi andmekogu funktsioonidesse. See töötleb anonüümseid, kuid vajadusel tagasipööratavaid andmeid, viib läbi profiilianalüüse ning kasutab teksti- ja andmekaevet. Need tööriistad aitavad paremini ennetada ja avastada rahapesu ning terrorismi rahastamise riske olukorras, kus finantskuritegevus on muutunud rahvusvahelise haardega äriks.
Samuti ajakohastatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi ülesehitust ning täpsustatakse valitsuskomisjoni ja nõuandvate komisjonide moodustamise ja tegutsemise korda.
Ühtlasi võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseid meetmeid. Täpsustatakse tegelike kasusaajate andmete koosseisu ja kättesaadavust ning tehakse väikeseid muudatusi RABi järelevalvekorra täpsustamiseks. Kõik muudatused on kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega.
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Botswana Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (641 SE) eesmärk on vältida tulumaksudega topeltmaksustamist ning tõkestada maksudest hoidumist ja maksupettusi. Leping määratleb, kuidas jaguneb maksustamisõigus riikide vahel, tagab võrdse kohtlemise ning paneb paika teabevahetuse kohustused tulude kohta.
Leping tugineb OECD mudellepingule, ent on kohandatud vastavalt Eesti ja Botswana vajadustele. Leping sõlmiti 2021. aastal ja kirjutati alla 2024. aasta septembris New Yorgis.
Lepingu kohaselt tohib dividenditulu allikasriik maksustada kuni viis protsenti dividendi ja 7,5 protsenti intressitulu brutosummast. Teatud asutustele ja fondidele jäävad intressid maksuvabaks. Litsentsitasude maksustamisel võib kinni pidada kuni viis protsenti tehniliste seadmete kasutamise eest makstavalt summalt ja 7,5 protsenti muudelt tasudelt. Eesti kasutab topeltmaksustamise kõrvaldamiseks sõltuvalt tulu liigist vabastus- või tasaarvestusmeetodit.
2025. aasta aprilli seisuga on Eestil sellised lepingud 63 riigiga.
Ühe eelnõu arutelu jäi pooleli
Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse, julgeolekumaksu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (645 SE) esimene lugemine. Eelnõuga on kavas tühistada julgeolekumaks, mis oli kavandatud kehtima 2028. aasta lõpuni.
Julgeolekumaksu asemel tõstetakse eelnõu järgi alates 2026. aastast üldine tulumaksumäär 24 protsendile ja ettevõtlustulu maksumäär 22 protsendile, et tagada riigi kaitsekulude stabiilne rahastamine ja kaitsevõime pikaajaline tugevdamine. Samuti jääb jõusse käibemaksumäära tõstmine 2025. aasta juulist 24 protsendile, mis muutub tähtajatuks.
Ettevõtetele hakkab kehtima lihtne, ühetaoline ja ettevõtjasõbralikum tulumaks, kus tulemaksu tuleb tasuda üksnes jaotatud, mitte jooksvalt kasumilt. Seletuskirjas osutatakse, et muudatus on positiivne ka Eesti inimestele, eriti vähemkindlustatud maksumaksjatele, kuna tulumaks rakendub pärast maksuvaba tulu mahaarvamist. Kehtiv lahendus toonuks kaheprotsendilise maksukohustuse alates esimesest eurost.
Julgeolekumaksu rakendamine eeldas Maksu- ja Tolliametilt mitme teenuse arendust, mille vajadus eelnõu vastuvõtmisel ära langeb. IT-arenduste kulud oleks olnud hinnanguliselt 950 000 eurot 2025. aastal, 735 000 eurot 2026. aastal ja 525 000 eurot 2027. aastal. Samuti eeldas julgeolekumaksu kehtestamine Sotsiaalkindlustusameti, Tervisekassa ja Töötukassa IT-arendusi, mida pole samuti pärast seaduse jõustumist enam vaja.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk Isamaa, Andrei Korobeinik Eesti Keskerakonna, Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Maris Lauri Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
