Erakordse turbulentsi järel on üleilmsed aktsiaturud praeguseks juba ületamas aprilli alguse hinnataset. USA käivitatud globaalne kaubandussõda eskaleerus aprilli esimesel nädalal, mil president Trump teatas suurtest tollidest, viies turud vabalangusse. Vaid mõni päev hiljem pani ta suurema osa uutest tollidest pausile, avades ukse läbirääkimisteks. Selle tulemusel esialgne paanika taandus ja turud asusid hoogsalt taastuma.
Rahustavad poliitilised signaalid Ühendriikidest võivad lähiajal riskivalmidust veelgi suurendada, kuid üleilmsele majandusele on tollisõda juba põhjustanud omajagu kahju. Tõenäoliselt kulub veel mitu kuud, enne kui selgub, kas USA-l õnnestub majanduslangust vältida.
Aprill läheb ajalukku. Möödunud kuu tegid erakordseks turgude järsud liikumised mõlemas suunas. Pärast seda, kui Trump oli kuulutanud välja kõrged imporditollid, milliseid pole Ühendriikides nähtud alates eelmise sajandi algusest, tabas üleilmseid turge paaniline müügilaine. S&P 500 aktsiaindeks kukkus paari päevaga üle 10%, olles veebruari keskel saavutatud tipptasemest langenud ligi 19%. See tähendab, et indeks jõudis nn karuturu piirile, milleks tavapäraselt loetakse üle 20% langust. Mitmed teised USA indeksid, näiteks tehnoloogiafirmadest pungil Nasdaq 100, jõudsidki juba karuturule.
Selleks ajaks olid märgid usalduskriisist USA poliitika suhtes kandunud üle ka võlakirja- ja valuutaturgudele, mis väljendus Ühendriikide riigivõlakirjade tootluse kasvus ning dollari nõrgenemises. Märkimisväärne turbulents võlakirjaturul võis olla mõjuvaks põhjuseks, miks Trumpi meeskond pani riigipõhised tariifid pausile ja andis võimaluse läbirääkimisteks. See uudis tõi turule tohutu kergenduse ja S&P 500 indeks hüppas 9. aprillil koguni 9,5%. Sarnast ühepäevast tõusu on selle indeksi puhul nähtud börsi ajaloos varem vaid mõned korrad.
Kaubandussõda käib eelkõige USA ja Hiina vahel. Kuigi Trump kehtestas ulatuslikud tollimaksud kõigile kaubanduspartneritele, on uus poliitika eelkõige suunatud Hiina ohjeldamisele. Kaks suurriiki võitlevad nii majandusliku, tehnoloogilise kui ka sõjalise ülemvõimu pärast. Trumpi ärritab Hiina osakaalu kasv rahvusvahelises kaubanduses ja edu tehnoloogia arengus. Paraku on Hiina majandus praeguseks piisavalt tugev, et mitte lasta endale pähe istuda. USA suurtest kaubanduspartneritest oli Hiina ainuke, kes vastas omapoolsete imporditollidega ega palunud, kõrvad lontis, kohta läbirääkimislaua taga.
Kuni kolmapäevani kehtisid kahe riigi vahel absurdsed tollimäärad, mis sellisel kujul oleks tähendanud omavahelise kaubavahetuse katkemist. Mõlemad riigid said aru, et olukord on jabur ja vastastikku kahjulik, ning suutsid möödunud nädalavahetusel korraldada esimese läbirääkimistevooru. Selle tulemuseks on vaherahu tollisõjas ja vastastikuste tariifide alandamine 90 päevaks. Sel perioodil kehtib Hiina kaupadele USA-s 30% ja USA-kaupadele Hiinas 10% tariif. Tegemist on siiski ajutise lahendusega ja tõsisem läbirääkimiste protsess alles algab. Isegi kui lähikuudel jõutakse mingile pikaajalisele kokkuleppele, siis tollisõja negatiivsed mõjud ei jää tulemata.
Ka madalamad tollid oleks tugeva mõjuga. Pärast esialgset šokki on Trump korduvalt andnud mõista, et tollimakse on võimalik langetada. Jätkuvalt kehtib üleilmne baastariif 10%, kuid täiendavad riigipõhised tariifid pandi 9. aprillil 90 päevaks pausile. Arvestades üldist tollimäära, sektoripõhiseid tolle ja Hiinale kehtivaid eritariife, on USA keskmine imporditoll endiselt ligi 20%, mis on väga kõrge tase võrreldes tollisõjaeelse paari protsendiga. Selge on see, et vähemasti ajutiselt tariifišokk Ühendriikides majandusaktiivsust langetab, ning arvatavasti on USA ise tollisõja suurimate kaotajate seas.
Bloomberg Economicsi prognoosi kohaselt võib praegune tollitase eraldi võetuna vähendada Ühendriikide SKT-d aasta baasil kuni 3% võrra ja kiirendada inflatsiooni kuni 2% võrra. Samas peaks mõned tegurid tollimaksude mõju osaliselt tasakaalustama, sealhulgas madalam nafta hind, alanevad võlakirjatootlused ja nõrgem dollar.
Eeldame korraks, et realiseerub üpris positiivne stsenaarium, kus USA ja Hiina jõuavad rahumeelsele kokkuleppele ajutiste tollidega sarnastes tariifides ning ülejäänutele jääb kehtima vaid praegune üldtariif. Sellisel juhul kujuneks USA keskmiseks imporditolliks ikkagi ca 10%, mis tähendaks eelnimetatud prognoosi kohaselt Ühendriikide SKT vähenemist 1,5% võrra.
USA tollimaksušokk jõuab majandusse viitajaga. Majandusnäitajad annavad praegu veidi vastuolulisi signaale. Majandusaktiivsust mõõtvad ostujuhtide indeksid ja tööturg püsivad seni üpris tugevad, kuid mitu nn pehmet indikaatorit, näiteks tarbijakindluse indeksid, viitavad tarbimise peatsele langusele. Teisalt peegeldab tarbijate pessimistlik meeleolu tollisõjaga kaasnevat ebakindlust ega pruugi hiljem täies ulatuses kulutuste vähendamises avalduda.
Tõenäoliselt läheb veel mitu kuud aega, et hinnata šoki tegelikku ulatust. Kaubad jõuavad Aasiast USA-sse umbes kuu ajaga ja sadamast sihtkohta toimetamine võtab veel mitu nädalat, kuid konteinerite liikumine Hiinast on juba oluliselt vähenenud. Esimeses kvartalis registreeriti USA-s eelneva kvartaliga võrreldes väike majanduslangus, kuid osaliselt põhjustas seda erakordselt suur kaubandusdefitsiit, mis omakorda tulenes tariifihirmus imporditud varudest.
Analüütikud on asunud kahandama USA lähiaastate kasvuprognoose. Ühendriikide majanduslanguse risk on kasvanud, kuid loodetavasti õnnestub seda langust siiski vältida. Kui sealsel tööturul tekivad mõrad, siis on Föderaalreservil ruumi intressimäära kärpida. Euroopa seisab silmitsi väiksema ehmatusega, kuna USA tollide mõju tasakaalustamiseks on võimalik rakendada nii eelarve- kui ka rahapoliitilist tuge. Hiina loodab olukorda leevendada muude eksporditurgude kasvu ja sisetarbimise stimuleerimisega.
Seni panustab aktsiaturg tollisõja väikestele mõjudele. Turgude jõuline taastumine aprilli põhjast on mõnevõrra hämmastav, viidates investorite usule, et majanduse väljavaated pole oluliselt muutunud. Samas on meil nüüd viimase saja aasta kõrgeimad USA tollimaksud ja tollisõja makromõjude kohta on liiga vara kindlaid järeldusi teha.
Aktsiaturu vaatenurgast on võtmeküsimus, kuidas makrošokid mõjutavad ettevõtete kasumiprognoosi. Praegused hinnangud USA majanduskasvu vähenemisele on ajalooliselt tähendanud umbes 15% suurust kärbet järgneva aasta kasumiootuses, kuid võimalike stsenaariumide vahemik on üpris lai. Kui osutub tõeks selline stsenaarium, kus USA majandus märgatavalt aeglustub, aga ei kuku langusse, siis võib müügisurve sealsel aktsiaturul peagi jätkuda. Põhjamaade ja ülejäänud Euroopa aktsiad peaksid olema vähem ohustatud.
Lähiaja väljavaadet iseloomustab jätkuv ebakindlus ja aprilli liikumised näitasid, et riskid võivad olla kahepoolsed. Üks uudis Ühendriikidest võib turgu liigutada suure sammuga nii alla kui ka üles. Kui Trump näitab valmidust mõistlikeks kokkulepeteks, siis võib investorite meeleolu veelgi paraneda. Aga kui tollisõda päädib majanduslangusega, siis võib tegu olla nn pullilõksuga. Hetkel kipuvad riskid olema kaldu pigem negatiivses suunas. Seetõttu peame mõistlikuks hoida aktsiariski tavapärasest madalamal, oodates tariifisõja suundumuste ja makropildi selginemist.
Sander Danil
SEB privaatpanganduse strateeg
