www.minuaeg.com
Vastuse sai kuus arupärimist.
Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksei Jevgrafovi, Vladimir Arhipovi ja Vadim Belobrovtsevi esitatud arupärimisele hooldusreformi kohta (nr 719) vastas sotsiaalminister Karmen Joller.
Arupärijad viitasid asjaolule, mille kohaselt seadis riik hooldusreformi eesmärgiks inimesele hooldekodukoha kättesaadavuse keskmise pensioni eest. Riigikontrolli auditi järeldused viitavad, et eesmärk on muutumas üha ebarealistlikumaks ning hooldekoduteenuse rahastamist tuleks muuta.
Arupärijad soovisid teada, milliseid meetmeid on ministeerium ette näinud, et takistada hooldekoduteenuse hindade kontrollimatut tõusu, mis vähendab reformi eesmärgi täitmist.
Joller selgitas, et hooldusreformi eesmärk oli vähendada inimeste kulude osakaalu ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamisel. Ta viitas asjaolule, et inimese kulu üldhooldusteenusele oli aastal 2022 81% ja aastal 2024 51%. See on oluline rahaline leevendus eakatele ja nende peredele. „Enne reformi tuli inimesel tasuda kuni 100% hooldekodu kohatasust, kuid nüüd jaguneb see kohaliku omavalitsuse ja teenuse saaja vahel,“ märkis minister. Ta lisas, et keskmine pension, milleks on 817 eurot, katab nüüd suure osa hooldekodu kohatasust, mis teeb teenusele pääsemise reaalselt võimalikuks ka väiksema sissetulekuga inimestele. „Seda näitas ka see, et umbes 1000 inimest on nüüd meil hooldekoduteenusel rohkem, kui oli seda enne hooldereformi, ehk et teenus on inimestele jõukohasemaks muutunud,“ märkis Joller.
Jolleri sõnul on ilmne, et üldine hinnatõus ühiskonnas mõjutab ka hooldekodude kulubaasi ja mõistetavalt võib hooldekodude kohatasu hinnatõus tekitada inimestes muret. „Ministeerium on sellest murest teadlik ja me oleme astunud mitmeid samme, et hinnakasv ei muutuks kontrollimatuks,“ ütles minister. Ta selgitas, et Sotsiaalkindlustusamet töötab välja hinnakujunduse järelevalvemetoodikat ja juhendmaterjale teenuse hinna läbipaistvuse ja põhjendatuse kontrollimiseks. Ministeerium toetab kohalikke omavalitsusi hinnaläbirääkimistel, pakkudes analüütilist tuge ja abivahendeid, et nad oskaksid küsida teenusepakkujatelt sisulisi küsimusi hinna kujunemise kohta. „Kasutame soovitatud hinnamudeleid, et hinnad ei kujuneks pelgalt turupõhiselt, vaid lähtuksid teenuse sisulisest maksumusest,“ märkis Joller.
Joller selgitas, et hooldusreform käivitus 2023. aasta juulis. „Ühe aasta andmete pealt ei ole praegu võimalik hinnata kogu reformi mõju. Enne, kui saab otsustada täiendavate meetmete või muudatuste üle, viime läbi reformi mõjude analüüsi, mis valmib järgmise aasta lõpuks,“ põhjendas minister. Tema sõnul selgub selle analüüsi põhjal, millised on suurimad kitsaskohad, ja siis saame hinnata, kas ja milliseid muudatusi on vaja. „Analüüsi lõpptulemuses esitletakse konkreetsed ettepanekud, sealhulgas tuginetakse Euroopa Liidu liikmesriikide praktikale, kuidas tagada piiratud ressursside juures suuremas mahus ja kvaliteetsemat kodus elamist toetavad teenused, et ennetada hooldusvajaduse süvenemist ning asutuspõhist hooldust, samuti, kuidas vähendada lähedaste hoolduskoormust ja toetada lähedaste tööelus püsimist,“ ütles minister.
Joller vastas veel arupärimisele toimetulekupoliitika kohta (nr 736).
Arupärimisele NATO liikmesriikide teavitamise kohta seoses valimisõiguse kaotamisega Eesti kohalikel valimistel (nr 744) vastas välisminister Margus Tsahkna.
Arupärimistele Võru lasketiiru kohta (nr 737), rahvastikuregistri kannete kohta (nr 754) ning relvaseaduse võimalike muudatuste kohta (nr 755) vastas siseminister Igor Taro.
Riigikogu töönädala kolmapäevase istungi päevakorda täiendati Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse (570 UA) uuesti arutamisega.
Vabas mikrofonis võtsid sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Riina Solman.
Istung lõppes kell 20.12.
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
Loe teisi postitusi SIIT
