Riigikogu kuulas ära justiits- ja digiministri ettekande

Riigikogu kuulas tänasel istungil ära justiits- ja digiministri riigi pikaajalise arengustrateegia elluviimist käsitleva ettekande, mis suurima ülesandena rõhutas Eesti inimeste ja riigi vabaduse hoidmist.

„See on kõige tähtsam ülesanne 2035. aastaks ja sealt edasi: et meil oleks vabad inimesed vabal maal,“ ütles justiits- ja digiminister Liisa Pakosta Riigikogus.

Tema sõnul näeb pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ ette julgeoleku ja turvalisuse tagamise ja kriisideks valmisoleku parandamise ning Justiits- ja Digiministeeriumil on selles vallas mitmeid ülesandeid. „Meie ülesanne on ka tõhusama riigi ehitamine, et maksumaksja raha ei oleks vaja juurde küsida, vaid et kõik kogutu läheks käiku võimalikult tõhusalt Eesti inimeste elu parandamiseks ja ka meie kõige tähtsamasse kindlustusse ehk riigikaitsesse,“ rääkis ta.

Pakosta käsitles oma ettekandes kesksena kohtute tööd ning plaanitavat ulatuslikku kohtureformi. „See on vajalik mitmel põhjusel, sealhulgas ka riigikaitselisel. Meil on võimaliku ulatusliku kriisiolukorra korral vajalik tagada kohtunike väga silmapaistev ja kiire mobiilsus ja õigusriigi kõikide tööriistade kasutamine ka sõjaolukorras,“ ütles minister, kelle sõnul on muudatused kohtusüsteemis vajalikud samas ka seetõttu, et kohtutes on toimunud põlvkonnavahetus ning kohtumenetlus on oluliselt muutunud.

Rääkides kohtureformiga lahendust vajavatest probleemidest, viitas Pakosta ebavõrdselt jagunevale töökoormusele nii kohtute kui ka eri piirkondade vahel, mis omakorda tähendab inimeste jaoks pikenevaid menetlusaegu. „Samuti erineb väga palju ka kohtusaalide kasutus. Lisaks on meil vajadus ka kasutusele võtta kaasaegsed töövahendid, sealhulgas ka ettevalmistavates töödes tehisaru,“ ütles ta ning lisas, et seetõttu on plaanis muuta muu hulgas kohtute haldamise mudelit, tõhustada struktuuri ning kiirendada menetlusi ja tehnoloogilist arengut.

Pakosta sõnul vaadatakse tehisaru kui võimalust andmepõhiselt inimesi paremini aidata ja tõhusamalt toimetada. „Olgu selleks digikriminalistika, mis võimaldab tõenditest leida ka uusi seoseid, mida võib-olla inimese silm ei märkagi, ja lõpetades automatiseeritud haldusmenetluse laiendamisega, selleks et inimesed saaks võimalikult lihtsalt oma asjad riigi ja kohaliku omavalitsusega aetud,“ ütles minister, kelle sõnul tuleb selleks, et Eesti inimeste andmeid saaks tehisarus turvaliselt kasutada, välja treenida riigipõhine suur keelemudel.

Pakosta lisas, et Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud juba enam kui 11 aastat, täiemahulisena sellest viimased kolm, ning kuigi terve riik on sõjas, riik toimib. „Toimib ka demokraatia üsna maksimaalses mahus. Eriti, kui me arvestame seda, et tegemist on sõjaolukorraga. Selleks, et ka Eestis saaks digiriigi teenused toimida mis tahes olukorras, peame me need viima valmisolekusse, et Eesti digiriigis tõuseb päike mis tahes olukorras. Ka selleks on meil põhjalik tööplaan olemas,“ kinnitas minister oma ettekandes.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu Isamaa, Toomas Uibo Eesti 200, Andrei Korobeinik Keskerakonna, Valdo Randpere Reformierakonna ja Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel pidas kõne Andre Hanimägi.

Üks eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu lükkas tagasi Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (578 SE), millega sooviti muuta taksoveole seatud nõudeid, välistada niinimetatud piraattaksode tegutsemine ning tagada seega klientide parem ja turvalisem teenindamine. Muu hulgas nägi eelnõu ette, et taksoveo osutajal peab olema vähemalt B1-tasemel eesti keele oskust tõendav dokument.

Majanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 45 ja selle vastu oli 11 Riigikogu liiget. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.