Uuring näitas te ja naiste unearteri ahenemise tekkimisel olulisi rakulisi erinevusi  

Tartu Ülikooli ja Karolinska Instituudi teadlaste läbi viidud uuringust selgub, et kuigi unearteri ahenemine võib põhjustada insulti nii meestel kui ka naistel, esinevad soopõhised erinevused nii sümptomites kui ka arterite sisekestale tekkinud paksendite ehk naastude omadustes. Kuigi naastudes esinevad peamised rakutüübid on sarnased, esineb olulisi erinevusi rakkude väiksemates struktuurides.

Unearteri ahenemine tekib siis, kui kaela mõlemal poolel asuvate arterite sisekestadele kogunevad naastud. See võib põhjustada vereringehäiret peaajus, mille tagajärjeks võib olla insult. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel põhjustavad südame-veresoonkonnahaigused maailmas 17,9 miljonit surmajuhtumit. Neist 85% on tingitud südameinfarktidest ja insultidest.

Tartu Ülikooli arstiteaduse doktorant ja üks uuringu autoritest Katyayani Sukhavasi  selgitas, et bioloogilisel sool on märkimisväärne mõju unearteri ahenemisele, ateroskleroosi kujunemisele ning üldisele südame-veresoonkonna riskile. Lisaks mõjutavad neid protsesse ka vanus ja menopaus. „Meestel avalduvad südame-veresoonkonna haigused varem, sageli on arteritel rasvarikkamad naastud ja esineb verejookse. Naistel aga tekib menopausieelsete hormoonide kaitsva mõju tõttu unearteri ahenemine hiljem, kusjuures arterite paksendites tekkivad pindmised kahjustused on sagedasemad,” selgitas Sukhavasi.  

Seetõttu on väga oluline mõista soospetsiifilisi erinevusi unearteri ahenemise puhul. Käesolevas uuringus kasutati üksikraku RNA järjestamist, et analüüsida rakke, mis olid kogutud kaelaarteri ummistuste eemaldamise operatsiooni käigus saadud naastudest. Uuringus osales 15 unearterite haigusega patsienti. Teadlased kasutasid spetsiaalset meetodit Smart-seq2, et uurida kokku 7690 üksikut rakku, mis koguti seitsmelt naiselt (3841 rakku) ja kaheksalt mehelt (3849 rakku).  

Andmestiku põhjal tehtud põhjalikum bioinformaatiline analüüs näitas olulisi soopõhiseid erinevusi unearteri naastude rakusiseses koostises, kuigi peamistes rakutüüpides nagu silelihaskoes, makrofaagides ja endoteelirakkudes suuri erinevusi ei täheldatud. Sukhavasi selgitas, et naistel esines rohkem silelihasrakke, immuunvastust reguleerivaid makrofaage ning endoteelirakke. Meestel oli rohkem kõhrerakkudele sarnaseid silelihasrakke, koekujunduses osalevaid makrofaage ning endoteelirakke, mis soodustavad uute veresoonte teket.  

Sukhavasi rõhutas, et bioloogilise soo arvestamine ateroskleroosi uurimisel on hädavajalik, et saavutada terviklikum arusaam haigusest, parandada riskihindamist, tagada täpsem diagnoos ning töötada välja tõhusad ennetus- ning ravimeetodid nii meestele kui naistele.

Kõrge mõjusfaktoriga ajakirjas Nature Cardiovascular Research avaldatud uuringu „Single cell RNA sequencing reveals sex differences in the subcellular composition and associated gene-regulatory network activity of human carotid plaques“ viisid läbi Katyayani Sukhavasi, Heli Järve ja Arno Ruusalepp Tartu Ülikoolist ning Johan Björkgren Karolinska Instituudist. 
Loe teisi postitusi SIIT

FOTOL (vasakult) Katyayani Sukhavasi, Arno Ruusalepp ja Heli Järve.