Kristina Kallas: uus valitsus on valmis tegema ka edaspidi ebapopulaarseid otsuseid
Eesti 200 juht ja haridusminister Kristina Kallas kinnitas “Aktuaalses Kaameras”, et uus valitsus ei karda vastu võtta keerulisi ja ebapopulaarseid otsuseid. “Esimeses stuudios” rääkis ta, et avalikkust tuleb ausalt teavitada võimalikest muutustest, sealhulgas pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks indeksi ülevaatamisest.
Kallase sõnul kaotab Euroopa Liidu otsus lubada julgeolekukulusid eelarvedefitsiidist välja arvutada vajaduse kehtestada julgeolekumaksu.
“Kui saame nüüd 1,5 protsendi ulatuses SKP-st kaitsekulud eelarvedefitsiidist maha arvestada, väheneb maksutõusude surve,” selgitas ta.
Samuti ei plaani uus valitsus lihtsalt täita sotsiaaldemokraatidest vabaks jäänud ministrikohti, vaid korraldab ametikohad ümber.
“Kokkulepe sõlmitakse reedel ning laupäeva hommikul tutvustame ministrikandidaate ka erakondade juhatustele. Vähem kui 13 ministrikohaga ei ole võimalik jätkata, sest poliitikavaldkonnad vajavad katmist. Praegu on 14 ministrit, kuid ühe ametikoha saab kaotada,” ütles Kallas.
Ta tunnistas, et valitsus on teinud mitmeid ebapopulaarseid otsuseid, mis on mõjutanud ka nende reitingut. “Me ei lubanud valijatele maksutõuse, kuid pidime võtma vastutuse riigi rahanduse eest. Sellised otsused on vajalikud, isegi kui need pole populaarsed. Ma usun, et praeguses valitsuses suudame selliseid otsuseid langetada paremini kui eelmises, kus oli pidevalt erimeelsusi regulatsioonide ja maksude osas sotsiaaldemokraatidega,” selgitas Kallas.
Ta kritiseeris ka varasemaid koalitsioonikõnelusi, kus eesmärgid lepiti küll kokku, kuid ei analüüsitud piisavalt nende elluviimise võimalusi.
“Nõudsime, et iga teema üle arutataks põhjalikumalt kui vaid pool päeva, et lahendada tervisekassa, koolivõrgu, kõrghariduse ja ühistranspordi probleemid,” ütles ta.
Kallas rõhutas, et Eesti 200 jaoks ei ole kohalikud valimised määravaks proovikiviks, vaid nende tõeline test saabub 2027. aasta riigikogu valimistel.
Tervishoiu rahastamine vajab reforme
Valitsus peab nüüd keskenduma sisulisele tööle, rõhutas Kallas, kes jätkab haridusministrina ka uues valitsuses.
Rääkides tervishoiu rahastamisest, märkis ta, et süsteemi tuleb struktuurselt reformida. “Me ei saa loota, et igal aastal lisandub tervishoiule 200 miljonit eurot, kuna kõige suurem rahavajadus on hetkel riigikaitses,” ütles ta.
Koalitsiooniläbirääkimised hariduse teemal algavad järgmisel nädalal Tartus. “Ma ei kujuta ette, et õpetajate palgatõus võiks jääda neis kõnelustes tahaplaanile. Olen ministeeriumis olnud selles küsimuses range, kuid õpetajad ei suuda sellises olukorras enam kaua vastu pidada,” tunnistas Kallas.
Ta lisas, et Eesti 200 ja Reformierakonna vahel puuduvad erimeelsused maksupoliitika osas, kuid kõrghariduse rahastamise teemal võivad läbirääkimised kujuneda keeruliseks.
“Eesti 200-l ei ole punaseid jooni, kuid meie eesmärk on reaalsed reformid. Kui Reformierakond ei ole valmis neid ellu viima, pole meil mõtet valitsuses olla,” rõhutas ta.
Pensionisüsteemi jätkusuutlikkus vajab muutusi
Pensionisüsteemi teemal ütles Kallas, et valitsus peab olema aus ja tunnistama, et praegune pensioniindeks pole jätkusuutlik, kuna see sisaldab ka erakorralisi pensionitõuse.
“Pensionid kasvavad kiiremini, kui majanduskasv võimaldab seda rahastada. Seetõttu liigume eelarve osas jätkusuutmatu olukorra poole. Meil on kaks võimalust: kas tõsta pensioniiga või eemaldada indeksist erakorralised pensionitõusud ja pidurdada pensionikasvu tempot,” selgitas Kallas.
