Aastaks 2026 kaob töötuskindlustuse süsteemist senine töötutoetus, mille asemele tuleb uus kindlustushüvitise liik. Kui varasemalt kaeti töötutoetuse kulud riigieelarvest, siis uus hüvitis tuleb maksta töötuskindlustuse vahenditest. See muudatus tähendab töötukassale ligi 45 miljoni euro ulatuses lisakulusid, mida plaanitakse katta reservide arvelt.
Reformi tulemusena jääks töötutoetuseta ligi 10 000 inimest, kellest vaid kuus-seitse protsenti vastaksid toimetulekutoetuse tingimustele, kinnitas töötukassa juht Meelis Paavel ERR-ile. Samal ajal hindab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töö- ja võrdsuspoliitika asekantsler Ulla Saar, et muutus mõjutab otseselt umbes 700 leibkonda, kes saaksid vajadusel toetust kohalikelt omavalitsustelt.
“Paljud töötutoetusest ilma jäävad inimesed on noored, kes lõpetavad kooli, kuid ei jätka õpinguid ega lähe kohe tööle. Küsimus on, kui palju peaks riik selliseid inimesi toetama, sest reformi eesmärk on motiveerida inimesi tööle minema,” selgitas Saar.
Uue hüvitisena lisandub baasmääras töötuskindlustushüvitis, mis on mõeldud neile, kes on lahkunud töölt omal soovil, olles eelneva kolme aasta jooksul töötanud vähemalt kaheksa kuud.
Töötukassa eelarve pinge all
Paaveli sõnul vajab töötuskindlustussüsteem reformi, kuid uus kindlustushüvitis toob kaasa finantsriske. “Kui seni kaeti töötutoetuse kulud riigieelarvest, siis edaspidi tuleb uus hüvitis töötuskindlustusvahenditest. See tähendab meie eelarvele suurt lisakoormust,” märkis ta.
Kuna töötukassa reservid vähenesid oluliselt juba COVID-kriisi tõttu, ei ole nende täiendav kasutamine jätkusuutlik lahendus. “Kui uusi meetmeid ei rakendata, oleks töötukassa eelarve positiivne. Seega tuleb otsustada, kas kulusid vähendada või otsida lisaraha,” lisas Paavel.
Võimalik kindlustusmakse tõus
Kaubandus-tööstuskoja jurist Ireen Tarto tõi välja, et kulude katmiseks võib olla vajalik töötuskindlustusmakse määra tõstmine, mis tekitaks täiendavaid kohustusi nii tööandjatele kui ka töötajatele. “Kulusid võib suurendada ka inimeste käitumise muutus, sest uus hüvitise skeem võib motiveerida inimesi kindlustushüvitist taotlema,” selgitas ta.
Ametiühingute keskliidu esimees Kaia Vask rõhutas, et enne reformi elluviimist tuleks leida lisavahendid. “Meie ettepanek oli reformi edasi lükata ja laiendada töötuskindlustuse maksumaksjate ringi, kuid praegu seda võimalust ei kaaluta,” ütles ta.
Majandusministeeriumi esindaja Ulla Saar kinnitas siiski, et töötuskindlustusmakse tõstmine ei ole vältimatu. “Töötukassa nõukogu on arutanud võimalusi katta kulud reservide arvelt või kärpida teisi kulutusi. Augustis otsustatakse, kas kindlustusmakse määr jääb samaks,” ütles ta.
Töötukassa juhatus loodab teemat põhjalikumalt arutada märtsis.
