| Euroopa Komisjon avaldab korrapäraselt rikkumismenetlusi käsitlevaid otsuseid, millega rakendatakse õiguslikke meetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole täitnud ELi õigusest tulenevaid kohustusi. Need otsused hõlmavad mitmesuguseid sektoreid ja ELi poliitikavaldkondi ning nende eesmärk on tagada ELi õigusaktide nõuetekohane kohaldamine. Veebruari rikkumisotsustest kaks puudutavad Eestit. Euroopa Komisjon otsustas saata Eestile täiendava põhjendatud arvamuse, kuna Eesti ei ole täielikult üle võtnud direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta. Direktiiviga nähakse ette õigusraamistik taastuvenergia arendamiseks ELi elektri-, kütte-, jahutus- ning transpordisektoris. Sellega kehtestatakse siduv ELi tasandi taastuvenergia eesmärk aastaks 2030 ning erinormid päritolutagatiste kohta. Päritolutagatised on elektroonilised sertifikaadid, mis annavad lõpptarbijale teavet taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu kohta tarnija energiaallikate jaotuses. Lisaks on direktiivis sätestatud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumid ning nende kütuste kriteeriumidele vastavuse kontrollimise eeskirjad. Samuti hõlbustab see kodanike osalemist energiasüsteemi ümberkujundamises, võimaldades omatarbimist ja taastuvenergiakogukondade loomist. Samasisuline põhjendatud arvamus saadeti täna ka Belgiale, Lätile ja Rumeeniale. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 30. juuni 2021. Sama aasta juulis saatis komisjon neljale liikmesriigile algul ametliku kirja ning seejärel põhjendatud arvamuse. Olles läbi vaadanud liikmesriikide vastused ja võetud meetmed, otsustas komisjon esitada Belgiale, Eestile, Lätile ja Rumeeniale täiendava põhjendatud arvamuse, kuna ülevõtmine on endiselt puudulik seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia päritolutagatisi käsitlevate sätetega, biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidega ning omatarbeks toodetud energia tarbimise ja taastuvenergiakogukondadega. Eestil ja teistel liikmesriikidel on nüüd vastamiseks ja vajalike meetmete võtmiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada anda nad Euroopa Liidu Kohtusse. Samuti otsustas Euroopa Komisjon saata Eestile täiendava põhjendatud arvamuse selle kohta, et Eesti ei ole teatanud kõigist direktiivi (EL) 2021/1187 (ühtlustamisdirektiiv) ülevõtmise meetmetest. Direktiiv 2021/1187 käsitleb üleeuroopalise transpordivõrgu väljaarendamiseks võetavate meetmete lihtsustamist ning selle eesmärk on tagada peamiste TEN-T põhivõrguprojektide parem koordineerimine ja tulemuslik elluviimine, muutes loa- ja riigihankemenetlused selgemaks. Direktiiv on suunatud prioriteetsetele TEN-T põhivõrguprojektidele, piiriülestele algatustele ja Euroopa transpordikoridoridele, mille rajamise eelarve ületab 300 miljonit eurot. Selle saavutamiseks on direktiivis liikmesriikidele sätestatud neli põhinõuet: määrata iga projektiga tegelema kindel asutus, lihtsustada loamenetlusi, et need ei võtaks aega rohkem kui neli aastat, muuta menetlused läbipaistvamaks ja parandada piiriülest koordineerimist. Liikmesriigid pidid direktiivi oma õigusesse üle võtma 10. augustiks 2023. Sama aasta septembris saatis komisjon Eestile ametliku kirja, millele järgnes 2024. aasta aprillis esimene põhjendatud arvamus. Eesti ei ole siiani võtnud kõiki vajalikke meetmeid, et tagada direktiivi täielik ülevõtmine oma siseriiklikku õigusesse. Samuti ei ole ta sellistest meetmetest komisjonile teatanud. Seepärast on komisjon otsustanud esitada Eestile täiendava põhjendatud arvamuse ning riigil on nüüd vastamiseks ja vajalike meetmete võtmiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada anda Eesti Euroopa Liidu Kohtusse. Rohkem teavet ELi rikkumismenetluse kohta leiate küsimuste ja vastuste lehelt. Üksikasjalikum teave iga juhtumi kohta on esitatud rikkumisotsuste registris. |
www.minuaeg.com
